Iidne tarkus uues kuues

Moodne suitsusaun: avara terrassi, kümblustünni ja välidušiga.

FOTO: Marina Puškar

Seda ei juhtu just sageli, et Eestimaal toimub ühel ja samal päeval kahes suitsusaunas esmakütmine. Aga juuni keskel visati esimest leili nii Muhus kui ka Pokumaal.

Muhumaa moodsa joonega kuusepalkidest saunahoone on ehitatud mere kaldale. Samas paigas hariti ihu ka sada aastat tagasi, kuid milline see ehitis toona oli, seda vundamendivaremed Vahtraste majakavahimaja ostnud Shishi omanikele Taivo Pillerile ja Mart Haberile ei jutustanud.


Elamu renoveerimisprojekti arhitekt Laila Põdra kavandas ka kunagise sissesõidutee «väravapostide» aida ja sauna asukohale uusehitised – suitsusauna ja külalistemaja.
«Meile meeldis tema arhitektuuripreemia saanud Tahkuna talukompleksi saun, mis mõjub hoopis elegantsemalt kui tavapärane palkehitis,» räägib Piller.

«Olen lapsest saati suur suitsusauna austaja ja seepärast mõtlesin, et teeme siia ka. Kutsusin appi Võrumaa mehe, tulihingelise suitsusauna propageerija Toomas Kalve, keda paljud tunnevad hoopis Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia õppejõuna.»

Eriline õhustik
Merelt paistab väliduši, kümblustünni ja terrassiga saun väga tänapäevane, aga kuna kogu hoone ehedad puitpinnad on nii seest kui ka väljast üle võõbatud raudsulfaadiga, ei oska asjasse pühendamatu ehitise vanust määrata.

«Minu arvates peaks igale uusehitisele lisama mõned tõesti vanad elemendid, näiteks ühte seina vanad palgid või kasutama väärikaid põrandalaudu, -plaate vms,» mainib Piller.

Neil on sauna laeni kõrguva eesruumi põrand tehtud elumaja renoveerimisest järele jäänud tsaariaegsetest prussidest, mida Muhu Mööbli meistrid taastada aitasid. Magamislavatsile viiva päevinäinud redeli leidsid pererahva sõbrad ühest Soome antiigipoest ja kinkisid Mart Haberile sünnipäevaks.

Saunamaja märgade ruumide põrandaid katavad 120-aastased plaadid, mida müüs üks Belgia firma ja mis enne maha panemist tuli ühepaksuseks lihvida. Pillerile meeldib, kui kõik vanad asjad – ka Londoni vanakraamiturult ostetud lühtrid jms – jätavad mulje, nagu oleks maakodu päranduseks saadud. Seda mõtet toetab kogu sisustus.


Juba tahmuda jõudnud seintega leiliruumis hakkavad kõigepealt silma nurgas seisev maaliline kivihunnik ehk keris ja tavapärasest madalam lava. Sinna sätitud toolid viiakse kütmise ajaks välja, et need ei nõgiseks ei saaks. Kui saun on köetud ja karm välja tuulutatud, tuuakse istmed tagasi, kaetakse puhaste rätikutega ja siis peab juba iga istuja vaatama, et ta vastu seina ei toetaks.

Saunamõnude teenistuses
«Siin on olemas nii suitsusauna mõnu kui ka lõhn, hoolikas pääseb siit ka puhtana välja,» mainib Piller.

Saunaahju, -kerise ja tuulutusmulgud projekteeris Toomas Kalve. Ahjusuu on õues, sest muidu tuleks vedada puud läbi heleda eestoa ja puhta duširuumi.

Suitsusaunameister on väga rahul kerisega, mille kivid ta valis mererannalt. «Koldes läidetud tuli ajab kividest vee välja ja see muudab sauna õhustiku eriti mõnusaks. Mu süda laulis, kui nägin proovikütmise ajal, kuidas kivid lausa hõõgusid,» räägib Kalve ja lisab, et samal päeval kui Muhus esimest korda viheldi, käidi esimest korda ka Pokumaa suitsusaunas, mille mõnusid poeet Contra on juba taevani kiitnud.

«Kütame viis tundi – kaks sületäit puid – ja siis, kui söed on kustunud ja kõik tuulutatud, saab ikka 10–15 korda leili võtta. Kes tahab, sulpsatab vahepeal terrassilt mereveega täidetud kümblustünni, karastab end väliduši all või jahutab pesuruumis,» räägib Piller.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles