Ümbrikupalk on visa kaduma

Ümbrikupalga maksmine võib anda lühiajalist kasu nii tööandjale kui töötajale, kuid on lõppkokkuvõttes ohtlik mõlemale.

Ümbrikupalga all mõistetakse mitteametlikult makstavat töötasu, mille pealt jäetakse tasumata riigimaksud.

Oluline on teada, et kui töötaja nõustub ümbrikupalgaga, võib ta sel hetkel küll oma sissetulekus võita, kuid jääb ilma legaalse töösuhtega kaasnevatest haigus-, vallandamis- ja töötukindlustushüvitisest, puhkusetasust ja paljust muust. Tihti ei osutu ümbrikupalk ka kõrgemaks sama töö eest saadavast legaalsest netopalgast.

Maksu- ja tolliamet kontrollis sel suvel näiteks suveürituste korraldajaid. Kontrolliosakonna juhataja asetäitja Ramses Alliksoo sõnul varjavad ettevõtted just lühiajalise iseloomuga suveürituste korraldamisel sageli oma käivet ning hoiavad kõrvale tööjõumaksude tasumisest.

Vahelejäämise riski vähendab lisaks lühikest aega tegutsemisele sularahakäibe suur osakaal. Sageli nimetab ettevõtja oma töötajad vabatahtlikeks, kellele ta ei pea maksma töötasu ega arvestama töötunde. Aga kui inimene tunnistab, et saab üritusel töötamise eest siiski tasu, kas siis rahas või mingi toote või teenuse näol, on tegemist töö eest saadud hüvega, mis tuleb ettevõtjal deklareerida.

Murekohaks ehitus

Konjunktuuriinstituudi andmetel sai 2012. aastal 12 protsenti Eesti töötajatest palka, millelt jäeti osaliselt või täielikult maksmata ettenähtud maksud 146,1 miljoni euro ulatuses. Hinnanguliselt oli selliseid töötajaid ligikaudu 69 000. Tegeliku töötamise, selle pikkuse ja saadava töötasu suuruse tuvastamine on väga keeruline ja töötajad väidavad sageli kontrollide käigus, et on esimest päeva tööl või viibivad kohal juhuslikult.

Näiteks alates juulist 2012 kuni juunini 2013 on ehitusobjektide kontrollimistel selgitusi võetud 4568 töötajalt, kellest 1067 olid väidetavalt esimest päeva tööl. Maksu- ja tolliameti hinnangul on ehitusvaldkonnas musta tööjõu osatähtsus 23 protsenti.

Ümbrikupalga saajate osatähtsuse poolest tõusis mullu ehituse kõrvale kaubandussektor, kus illegaalset töötasu saavate töötajate hulk kasvas aasta jooksul koguni kaks korda, ulatudes 22 protsendini.

Aastaga suurenes märgatavalt veel ebaseaduslikku töötasu saanud inimeste hulk tööstuses (12 protsendilt 16 protsendile), kuid ümbrikupalkade maksmine kasvas ka IT-ettevõtetes, koolitusasutustes, turundusettevõtetes ja mujalgi. Ümbrikupalkade maksmine on vähenenud toitlustuses, transpordis, põllumajanduses ja majutusettevõtetes.

Ümbrikupalga saajaid on keskmisest enam nii noorema vanusegrupi (kuni 30-aastaste) kui ka keskealiste (30–49-aastaste) hulgas. Illegaalset töötasu saavad rohkem mitte-eestlased (19 protsenti töötajatest) ja mehed (18 protsenti töötajatest).

Ootuspäraselt oli ümbrikupalga saajate hulgas kõige enam madalapalgalisi töötajaid (teenivad kuni 200 eurot kuus), kellest ebaseaduslikku töötasu teenis iga viies. Mõnevõrra üllatav oli ümbrikupalka saavate töötajate kõrge määr suuremat sissetulekut (üle 800 euro kuus) teenivate inimeste hulgas (18 protsenti töötajatest). Piirkondlikult oli illegaalse töötasu maksmine kõige enam levinud Kirde-Eestis (23 protsenti töötajatest).

Väikefirmade probleem

Enamik ümbrikupalga saajatest on illegaalset töötasu saanud väikestest, kuni 19 töötajaga ettevõtetest (88 protsenti ümbrikupalga saajatest). 50–249 töötajaga ettevõtetes töötas neli protsenti ümbrikupalga saajatest. Küsitluse andmetel suurtes, üle 249 töötajaga ettevõtetes illegaalset töötasu ei makstud.

Ümbrikupalka saanud töötajatelt uuriti ka, millistel ametikohtadel töötades on nad 2012. aastal mitteametlikku töötasu saanud ning avanenud pilt osutus kirjuks: muu hulgas ei makstud makse mänedžeri, tikkija, IT-spetsialisti, saekaatri töölise, inseneri, autojuhi, valvuri, erinevate ehitus- ja kaubandustöötajate, santehniku, lektori, disaineri, arvutioperaatori ning mitmete teiste palgalt.

Konjunktuuriinstituut on uurinud ka rahulolu ümbrikupalga saamisega. Võrreldes 2011. aastaga ümbrikupalgaga rahul olevate inimeste hulk mullu vähenes. Suurenenud rahulolematuse põhjustest oli esikohal mure, et ümbrikupalga saajatel puudub või väheneb tulevikus ravi- ja pensionikindlustus.

Rahul oldi ümbrikupalgaga enamasti seetõttu, et raha sai rohkem kätte, samuti õigustati ümbrikupalku põhjendusega, et töötajate maksukoormus on Eestis liiga kõrge. Kõigist ümbrikupalga saajatest arvas 46 protsenti, et sellest keeldumise korral oleksid nad oma töökohast ilma jäänud. Nendest inimestest, kes ei olnud ebaseadusliku töötasu saamisega rahul, hindas koguni 73 protsenti, et kaotaks ametliku palga nõudmise korral töö.

Maksuhaldur näeb probleemi ühe lahendusena töötaja registreerimist enne tema tegelikku tööleasumist – praegu peab tööandja uue töötaja registreerima hiljemalt seitsmendal päeval pärast inimese tööle asumist, kuid tulevikus tuleks seda teha kohe esimesel tööpäeval.

See loob lisavõimaluse tõhustada järelevalvet tööjõumaksude maksmise üle, vähendada musta tööjõu kasutamist ning suurendada võimalust pakkuda töö tegijale sotsiaalseid tagatisi.

Ühine andmebaas

Süsteem hakkab toimima nii, et tööandja registreerib kohe uue töötaja palkamisel tema töötamise andmed, töö alguse, peatumise või lõppemise selleks ette nähtud veebikeskkonnas või maksu- ja tolliameti teenindusbüroos. Lisaks on võimalik registreerimiseks kasutada SMS-teenust. Registreerida tuleb edaspidi ka vabatahtlik töötamine, kui tööd pakub äriühing.

Uus süsteem võimaldab vähendada halduskoormust ja luua ühtse andmebaasi eri asutuste ristkasutusse.

Andmeid kasutatakse ravikindlustuse määramiseks, töötuna arvele võtmiseks, arveloleku lõpetamiseks, töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitiste määramiseks, töötamise fakti kontrollimiseks, välismaalaste töötamise tingimustest teavitamiseks, töösuhete järelevalve menetluseks, tööõnnetuste uurimiseks ja maksukohustuse täitmise kontrollimiseks.

Süsteemi rakendumine on planeeritud 2014. aasta juulisse.