Ümbrikus liigub rohkem raha, kui arvata oskame

Sirje Niitra

FOTO: SCANPIX

Ehkki maksu- ja tolliamet on aastaid nimetanud võitlust ümbrikupalkadega oma prioriteediks ja selles valdkonnas edusamme teinud, on mustalt saadav palgaraha visa kaduma, moodustades paljudes ettevõtetes üsna suure osa makstavast töötasust.

Põhjusi on erinevaid ja vahel on need üsna mõistetavad. Olen kuulnud väikese ehitusfirma omanikku kurtmas, et kui ta kõigi töötasude pealt maksud ausalt ära maksaks, läheks ta varsti pankrotti. Pealegi kehtib riigihangetel reegel, mille järgi võidab see, kes teeb väikseima pakkumise. Selleks tuleb tööjõukulusid kärpida.

Või võtame iluteeninduse. Kõik juuksurid, kosmeetikud ja küünetehnikud on füüsilisest isikust ettevõtjad. Iseendale palka makstes peaksid nad üle poole teenitud rahast maksudena ära andma ja nõnda rändabki osa kliendilt saadud summast paratamatult otse kitlitaskusse.

Kord on mullegi ajakirjanikuna ühes hoopis teises toimetuses pakutud palgatõusu nii-öelda ümbrikus. Olnuks ma sellega nõus, oleksin teeninud neljandiku võrra rohkem. Samas poleks ma siis saanud enam puhta südamega varimajandusest kirjutada. Teiseks polnud kindel, kui kaua see suuline kokkulepe kehtib.

Nii et enne niisuguste pakkumiste vastuvõtmist tuleks ikka kõvasti mõelda, mida võidame ja kui palju kaotame.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back