Kliendi arvates põhjustas suure elektriarve rikkis arvesti

Elektriarvesti. Illustratiivne foto.

FOTO: Urmas Luik

Tarbijakaebuste komisjonis oli arutlusel Elektrilevi kliendi kaebus, kuna klient ei olnud nõus maksma 300,91 eurot tarbitud elektrienergia ja võrguteenuste eest. Tarbija kahtlustas, et tema elektritarbimist mõõdeti rikkis arvestiga. Elektrilevi kinnitusel põhjustas suure arve see, et näite võeti ebaregulaarselt. Komisjoni hinnangul ei olnud tarbijal piisavalt tõendeid Elektrilevi vastu.

Esimesed kahtlused selle kohta, et arvesti ei ole töökorras tekkisid tarbijal 2011. aasta lõpus, mil ta kutsus kohale ka Elektrilevi esindaja, kes fikseeris ainult arvesti näidu, seisab tarbijakaebuste komisjoni otsuses.

Kliendi juures käinud tehnik fikseeris Elektrilevi kommunikatsioonispetsialisti Kaarel Kutti kinnitusel vaid näidu ja kontrollis, kas arvesti töötab, pole põlenud või lõhutud, sest elektriarvesti mõõtmistäpsust saab kontrollida vaid sertifitseeritud laboris.

Selle aasta 11. veebruaril avaldas klient soovi, et arvesti välja vahetataks. Seda tehti juba järgmisel päeval ning pärast seda on olnud elektri tarbimise näit kliendi hinnangul normaalne.

Elektrilevi kinnitas, et arvestit kontrolliti 12. veebruaril ka sõltumatus ja usaldusväärses ekspertiisiasutuses Inspecta Estonia OÜ ning arvesti oli töökorras. Veebruari lõpus soovis tarbija, et arvestile tehtaks aga täiendav ekspertiis. Arvesti oli aga pärast esimest kontrolli juba hävitatud, sest Elektrilevi kinnitusel keegi teine arvestitele ekspertiisi Eestis ei tee. Seega oleks täiendav ekspertiis arvesti säilimise korral läbi viidud sama isiku poolt.

«Arvesti utiliseeriti, kuna tänaseks on kaugloetavate arvestite paigaldamise projekt sealmaal, et kõik vanad arvestid asendatakse uute kaugloetavate arvestitega. Kuna vanad arvestid ei leia enam kasutust, toimub kuu aega pärast arvesti eemaldamist selle utiliseerimine,» selgitas Kutti.

Tänavu juunis pöördus klient tarbijakaitseametisse, kuna soovis tasunõuete annulleerimist kogusummas 300, 91 eurot. Elektrilevi kinnitas aga, et lepingu kohaselt pidi tarbija ise näite võtma, kuid seda tehti ebaregulaarselt. Enamik näitudest olid prognoosnäidud.  

Suur tarbimisarve summas 288,51 eurot esitati mullu 31. detsembril tarbija poolt teatatud näidu alusel. Eelnevalt oli Elektrilevi OÜ fikseerinud arvesti näidu 11. detsembril ning eelneva kahe kuu jooksul olid arved esitatud prognoositud tarbimise alusel. 31. jaanuaril 2013 esitati tarbijale arve 144,29 eurot tarbija poolt esitatud näidu alusel.

Kaebuste puhul analüüsitakse tarbimiskoguseid

Elektrilevi arvates tuli suur arve sellest, et tegelik tarbimine on osutunud suuremaks kui prognoosnäidud. Arvesti oli taadeldud 1997. aastal, taatlemisperiood on 16 aastat. Seega oli uue taatlemiseni jäänud kolm kuud arvesti vahetamise hetkel.

Tarbijakaebuste komisjon leidis juhtumi materjalidega tutvumise järel, et esitatud tõendite alusel ei ole kaebuse lõplik lahendamine võimalik. Tarbija ei ole esitanud komisjonile tõendeid, millest nähtuks arvesti nõuetele mittevastavus või mis lükkaks ümber kaupleja poolt esitatud eksperthinnangus toodud järelduse arvesti korrasoleku kohta.

Kutti selgitas, et juhtumite puhul, kus klient kahtlustab, et arvesti võib valetada, analüüsib Elektrilevi eelnevaid tarbimiskoguseid ja kui ei esine suuri kõikumisi, ei ole ka põhjust kahtlustada arvesti riket. «Kaebuse esitanud tarbija varasemaid tarbimiskoguseid võrreldes ei tulnud välja ka olulisi tarbimiskoguste muutuseid, mistõttu ei ole ka tarbimiskoguste analüüsi järel alust kahtlustada arvesti riket,» kinnitas Kutti.

Kliendi arvesti vahetati Kutti sõnul välja, kuna inimene taotles arvesti erakorralist kontrolli. Arvesti oleks asendatud korraliselt hiljemalt kolme kuu pärast, sest arvesti vahetamise hetkel oligi taatlustähtaja lõpuni jäänud kolm kuud.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles