Teenindajaid häirivad tootenäperdajad, purjutajad ja kasvatamatud lapsed

Pahane klient ei jäta oma tundeid enda teada

FOTO: SCANPIX

Klienditeenindajad tõid üleskutses välja nii naljakamaid seiku kui tõsiselt nördima panevaid kliente. Enamasti häirivad neid räpaste sõrmedega tootenäppijad, purjus kliendid ning kasvatamatud lapsed, kes rikuvad kaupa ning panevad tihti ka ennast ohtlikku olukorda.

Lugeja 6 kuuga teenindajaks, kes on riidekaupluse müüja olnud kolm kuud, kirjeldas, et on olemas nelja sorti kliente, kes klienditeenindajal kopsu üle maksa ajavad. Nendest esimeseks on naljahambad. «Kui küsid teenindajalt, kus on 100% soodusega tooted ja ta selle peale ei naera, siis on asi selles, et ilmselt oled umbes 17. inimene sel päeval, kes sedasorti nalju teeb,» kirjutas ta, kuid lisas, et õnneks on suurem osa klientidest parema huumorimeelega.

Teiseks kategooriaks on tema arvates tõsimeelsed kauplejad, kes ei mõista, et kaupluses on fikseeritud hinnad ning müüja ei saa ise hindu muuta. «Ma olen selles osas kliendiga enamasti nõus, et mõni defektiga toode on liiga kallis, aga sellest ei piisa, kuna hinnad määrab omanik,» selgitas ta.

Kolmandaks rühmaks on podisejad, kes jagunevad mitmeks erinevaks tüübiks. «Ühed on sellised, kes teises poe otsas habemesse podisevad nii, et ka kõige parema tahtmise juures midagi ei kuule. Kui lähemale minna ja paluda küsimust korrata, saavad pahaseks. Veel on sellised podisejad, kes on poodi tulnud sõbra või sõbrannaga. Omavahelisse vestlusesse pikitakse küsimusi teenindajale. Kuna ma ei kuula klientide omavahelisi vestlusi stiilis «eile käisin juuksuris» pealt, jääb teinekord mulle suunatud küsimus kuulmata. Asi lõpeb tavaliselt sellega, et vihane klienti pööritab silmi ja kordab oma küsimust eriti kõvasti ja aeglaselt, juskui räägiks poolearulisega,» kirjeldas 6 kuuga teenindajaks.

Viimasena nimetas 6 kuuga teenindajaks öiseid uitajaid, kes astuvad poodi viis minutit enne sulgemist ning asuvad tooteid ilma kindla eesmärgita näppima - seda tüüpi inimesed ajavad müüjat eriliselt närvi. «Vahepeal küsivad nad süüdimatult, et oi, kas te olete suletud ja lisavad, et ma kohe hakkan minema,» kirjutas ta ning lisas, et kui klient on pool tundi pärast sulgemist kaupluses ning müüja seisab kott üle õla ja autovõtmed näpus ukse kõrval, siis on see ilmselge vihje, et võiks astuma hakata.

Ka lugeja Kats tõi välja, et kõige ebameeldivamad on n-ö viimase minuti kliendid. «Tuleb kaks minutit enne sulgemisaega tegema lepingut/tehingut, mis võtab aega miinimum 15-25 minutit. Kui julged öelda, et sulgeme minuti pärast, siis demonstratiivselt hakatakse jokutama, telefoniga lobisema, kaupa valima jne, mitte ei tulda maksma ja hommikul on kliendikaebus kindel,» kirjutas Kats.

Lugeja Tuleb tunnistada sõnas, et üsna suur osa inimestest püüavad oma jutuajamise kohaks valida kas poe või muu teenindusasutuse ukseesise või seisavad poes keset riiulite vahekäiku ja lobisevad omavahel, kummalgi suur tühi ostukäru kõrval. «Kui juhtud mõnele märkuse tegema, saad sellise pilgu osaliseks, et nõrgema lööb kõhust lahti. Mõni nähvab, et mis te trügite. Üks tahtis kätega kallale tulla,» kirjutas ta.

Endine teenindaja kirjutas, et teda häirib kui üks klient segab teise kliendi ja teenindaja vestlusele vahele. «Üks klient palub teenindaja abi või küsib midagi ja vestlus on ilmselgelt kuuldav ka kõrvalseisjale, kes kuuldes teenindaja lauset «Kohe tegelen/lähen toon» vms, sekkub vahele niipea kui teenindaja ja eelmine klient on viimase sõna öelnud, ja tahab, et teda aidataks. See on äärmiselt ebameeldiv komme inimestel/klientidel niimoodi vahele segada. Kõigil on vajadused ja kiire, aga sooviks, et elementaarne viisakus säiliks. Teenindaja aitab teid meelsasti, aga näidake üles respekti teise kliendi ja teenindaja vastu. Kannatage pisut ja kui on «teie kord», siis teid kohe abistatakse,» kirjutas Endine teenindaja.

Administraatorina töötanud Melike kirjeldas, kuidas ta just uksest sisse astunud kliendile sõbralikult naeratas ja teda tervitas, kui klient nähvas selle peale: «Kas te naerate minu üle või?»

«Osakonnas on selgelt kirjas:«Kuni -70%». Kas müüja asi on täiskasvanud inimesele seletada, mida tähendab sõna «kuni»? Liiga paljud kliendid on mu näo sellepärast täis sõimanud, et see on ju eksitav» kirjutas ühes populaarses kiirmoe riidepoes töötav Kadri.

Lugeja ---, kes töötas riidepoes, kirjutas, et tuli ette juhtumeid, kus ta pidi hoidma kliendi väikest last, kuni ema proovikabiinis oli. «Lisaks on inimesed söögi/joogiga sisse tulnud ning selle kuhugile poetanud. Ei ole ju raske küsida, et kas on prügikasti?» kirjutas ---. Veel nimetas ta, et lapsed on riietuskabiini sülitanud ning riiulitel turninud.

Milfred Mac Driver pakkus välja, et kui joodikuid saab turvamees välja suunata, siis peaks sama tegema ka peredega, kelle lapsed ei oska viisakalt käituda ning lõhuvad sihilikult poe vara.

Veel tõid klienditeenindajad välja järgmisi kliente:

  • Kliendid, kes oma räpaseid märsse letile topivad. Lett on pärast räpane ja kriimuline.
  • Kliendid, kes nuruvad allahindlusi.
  • Kliendid, kes tulevad poodi ja kasutavad kauba eksponeerimiseks mõeldud laudu/postamente selleks, et oma elu sinna kauba kõrvale lahti pakkida (otsides kotist pliiatsit, paberit, telefoni).
  • Kliendid, kes sisenevad kauplusesse lahtise toiduga (jäätis, pirukad, krõpsud jne) ning hakkavad räpaste näppudega asju katsuma. Ahjaa, märkuse peale solvutakse ja lausa vihastatakse.
  • Meeskliendid, kes mõõdavad naisteenindajat hindavalt pealaest jalatallani
  • Kliendid, kes arvavad, et teenindaja/müüja on seal selleks, et neile asju pähe määrida, mitte abistada vajaliku asja otsimisel (nende esimene vastus küsimusele «Kuidas teid abistada saab?» on alati: «EI! ma ainult vaatan!». Ja siis tuleb sinna otsa kohe ikkagi «AGA kas teil seda asja ka on müügil?».
  • Lihtsalt ebaviisakad kliendid, kes tahavad «ära panna» või oma ego kergitada. Olgu siis räusates või solvates või targutades.
  • Kliendid, kes lasevad omale teenindajal vajaliku toote leida ja siis teatavad, et aitäh abi eest, aga ostan selle hoopis e-Bayst või Amazonist või mõnelt muult konkurendilt.
  • Kliendid, kes otsivad kindlat toodet kaupluses ning väidavad teenindajale, et just sealt samast kauplusest on toode ostetud, kuigi teenindaja teab kindlalt, et antud toode pole kunagi selles kaupluses müügil olnud.
  • Klient, kes küsib, kus on kliendilehe pakkumised, kuna ta just vaatas mingit toodet ning soovib seda osta, kui kauplusel pole aastaid kliendilehte ilmunud.
  • Kliendid, kes pildistavad kaupluses riideid enda seljas või muid «lahedaid» tooteid, vaatamata sellele, et üheski kaupluses ei tohi juhtkonna loata pildistada. Toidupoes ei käi keegi ennast kartulikotiga koos pildistamas.
Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles