Lugeja süüdistab Tallinna söögikohta alaealiste ekspluateerimises

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noor ei tohi töötada rohkem kui seitse tundi päevas.
Noor ei tohi töötada rohkem kui seitse tundi päevas. Foto: SCANPIX

Venekeelse Postimehe lugeja kinnitusel sunniti Tallinna Raekoja platsil asuva restorani D.O.M alaealisi töötajad tegema pikki tööpäevi  ja seda tasu saamata. Ettevõtte kinnitusel on tegu lihtsalt laimuga.

«Nägin töökuulutust ja tundsin pakutud töökoha vastu huvi. Meeldiva häälega neiu kinnitas, et võib kohale tulla ja tööle hakata,» kirjutas venekeelse Postimehe lugeja, kes nimetas end  Andreiks. Palk Tallinna Raekoja platsil asuvas söögikohas  pidi olema kaks eurot tunnis. Üks vanadest töötajatest aga rääkis uuele tulijale sealsest raskest tööst. Selgus, et kahel töötaval neiul oli restoraniga sõlmitud leping, mille kohaselt ei tohi nad soovitud ajal töölt lahkuda. Töötada tuleb kindel arv päevi ja tunde. Tuleb ette, kui 15-, 17-aastased peavad iga päev töötama 12-tunnistes vahetustes või peavad maksma halva töö eest trahvi. Mehe sõnul leidvat restoranijuhataja  alati mingeid põhjuseid ja väidab, et sissekutsuja töötab halvasti ja sellepärast neile ei maksa. Seega uued tulijad töötavad kirjutaja kinnitusel tasuta. «Pärast seda, kui portaalis okidoki hoiatati selle koha eest, jagasid paljud selle söögikoha kunagised töötajad oma kogemusi ja palusid tulevasi töötajaid sellest informeerida,» kirjutas Andrei.

 Kõnealus restorani D.O.M kaasomanik oli sellest kirjast kuuldes väga üllatanud. «Me oleme lahti olnud vaid kaks kuud ja kogu selle ajal jooksul on meil olnud kolm sissekutsujat, kaks alaealist neidu ja noormees ning tema nimi ei ole Andrei, nagu teie kirjast lähtub,» rääkis mees. Ta kinnitas, et seetõttu ei saa rääkida paljudest endistest töötajatest ja pidevast kaadri voolavusest. Mehe sõnul oldi noormehe tööga väga rahul, kuid tema lahkus pereliikme haiguse tõttu. Tüdrukud töötasid suvel ja praegu neid enam tööl ei ole, kuigi nad soovisid. «Ilmad lähevad juba jahedamaks ja me ilmselt palkame juba mõne täiskasvanu sellele tööle, sest lastele selline töö ei sobi,» sõnas mees.  Tema sõnul tunnevad nad laste vanemaid, kes ise huvitusid sellest, et lapsed saaksid suvel tööd teha, ning kogu töö käis vanemate teadmisel.

«Ja loomulikult mingeid 12-tunniseid vahetusi me neilt ei nõudnud. Nad töötasid kuni neli tundi järjest  suurte pausidega ja mitte kauem kui seitse tundi päevas, nagu lubab seadus,» selgitas söögikoha omanik. Ka trahvisüsteemi polevat ettevõttes üldse olemas. «Isegi kui keegi köögis midagi ära lõhub, siis trahvi ei tehta,» vandus ta.

Küsimusel, kust sellised süüdistused võivad pärineda, vastas omanik, et tal pole vähimatki ettekujutust. «Jah, me nägime okidoki portaalis üleskutset, mis kiiresti maha võeti, ja ei saa aru, millest see.  Vastupidi, meile kippusid tööle sissekutsujad naaberrestoranidest, sest seal on  töökorraldus  küllalt range. Siin on vaja aru saada, et alaealiste tööaega piirab seadus ja see ei ole restoranile kasulik. Ma ei kommenteeri kuulujutte, kuid me võime olla Raekoja platsil ainus söögikoht, mis seitsme tunni reeglist kinni peab,» sõnas mees.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on  alla 18-aastase maksimaalne tööpäeva pikkus 7 tundi ning seegi on lubatud vaid juhul, kui alaealine ei ole enam koolikohuslane.

Töölepingu seadus võimaldab töösuhetes leppetrahvi rakendada ainult neljal juhul. Esiteks siis, kui töötajaga sõlmitakse küll tööleping, kuid ta keeldub tööle asumast. Teine võimalus on antud juhuks, kui töötaja rikub saladuse hoidmise kohustust, kuid talle on usaldatud äri- või tootmissaladus. Kolmas võimalus leppetrahvi kokkuleppe sõlmimiseks ja selle välja nõudmiseks on konkurentsipiirangust tulenev ning neljas juhtudeks, kui töötaja läheb tööandja juurest ära ilma vastavasisulise avalduseta, see tähenda lihtsalt kaob.

«Kõigil eelnimetatud juhtudel saab tööandja leppetrahvi nõuda üksnes juhul, kui tal on töötajaga eelnevalt sõlmitud vastav kirjalik kokkulepe,» kinnitas Miidla-Vanatalu. Ta rõhutas, et muid õiguslikke aluseid töötajalt leppetrahvi nõudmiseks töösuhte raames ei ole. «Alaealisega saab aga leppetrahvi kokkuleppe sõlmida üksnes juhul, kui tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem sellega nõus on,» lisas ametnik.

Inimene saab tööst loobuda, kui on ilmne, et töö ei ole töötajale sobiv ja selleks annab töötajale võimaluse katseaeg. «Pärast esimest tööpäeva saab töötaja siiski lahkuda vaid poolte kokkuleppel, tervislikel põhjustel või tööandja poolse olulise rikkumise korral,» rääkis ametnik. Muudel juhtudel tuleb ka katseajal tööandjale oma lahkumisest vähemalt 15 kalendripäeva ette teatada ja etteteatamisajal tööl edasi käia.

Kui töötaja lahkub pärast esimest tööpäeva ette teatamata ja mõjuva põhjuseta, võib tööandja nõuda kahju hüvitamist töölepingu seaduse § 74 lõike 3 alusel ning tasaarvestuse korral jääbki töötaja ilma ka selle ühe tööpäeva tasust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles