Väiketootja: milline perenaine ostab lihast kallimat salatit!

Poodide kinnitusel soosivad nemad igati väiketootjaid.

FOTO: SCANPIX

Väiketootja gruusiapärase salati hind kasvas teel poodi enam kui kahekordseks. «Milline perenaine ostab salati, mis maksab rohkem kui liha!» küsib väiketootja.

«Kulutasin 1000 eurot tootearendusele ja läksin oma kaupa pakkuma kohalikku supermarketisse, kuid sealt öeldi mulle, et mine lepi Tallinnas kokku,» rääkis Viljandimaa väikeettevõtja Andres. Kui Soomes võib kohalik poejuhataja väiketootjaga ise lepingu sõlmida, siis Eestis see nii tema kinnitusel ei ole. Mees viiski oma salatit proovida ühte logistikakeskusse. «Panin selle toote neile lauale, nad proovisid ja kiitsid, et väga hea,» meenutas ta oma mullust käiku.

Tootja arvestuse kohaselt lisab logistikakeskus toote hinnale 20 kuni 40 protsenti, pood paneb omalt poolt veel 20 protsenti otsa. «Ma vaatasin, et tootehind läheb nii kalliks, et võtsin end käibemaksu kohuslasest maha, et hinda alla saada.» Sellegipoolest kerkis tootja käest 3.20 hinnaga (ilma käibemaksuta) välja läinud 330grammise salati hind Selveri riiulile jõudes 7.20 peale. «See 7.20 on kallim kui liha. Milline perenaine ostab salatit, mis on kallim kui liha!» oli mees nördinud. Tema piirduski ühe partii tegemisega, sest «ei näinud enam mingit mõtet lolli mängida».

Mehe sõnul tulebki selleks, et Eestis midagi müüa, kõigepealt leida edasimüüja, kes ei tule isegi mitte kaubale järgi, vaid tahab, et see pealinna saadetakse. «Seejärel tuleb see kenasti sinu kodukohta tagasi - kõva juurdehindlusega loomulikult! Süsteem on täielik idiootsus,» on mees pahane. Andres loobus salati tegemisest pärast esimest partiid. «Oma raha sain tagasi, aga vaatasin, et kes seda sellise hinnaga ostab,» tõdeb ta nüüd.

Eesti poeketid aga kinnitavad, et tegelikult on nad igati altid kohalike väiketootjatega koostööd tegema. «Meil on soov pakkuda kliendile suurt valikut kohalikke tooteid ja teeme meelsasti koostööd väiketootjate ja talunikega. Oleme loonud oma tsentraallogistikas väiketootjat soosiva vastuvõtu- ja jaotusmudeli,» rääkis Selveri pressiesindaja Annika Vilu.

Ta kinnitas, et poel on koostöö paljude väiketootjatega, kelle mahud võimaldavad müüa tooteid vaid ühes või paaris Selveri kaupluses. «Näiteks Vendi talu varustab meid köögiviljaga Virumaal, Mereliiva talu Hiiumaal, Taarapõllutalu Võrumaal. Hetkel käivad läbirääkimised kohaliku Peipsi küüslaugu ja sibula osas,» tõi ta näiteid. Vilu möönis, et  samas leidub väga väikeseid tootjaid, kelle mahud ei taga isegi ühe kaupluse vajadusi. «Nendele on ettepanek oma jõud ja varud koondada, luua ühistud ning läbi selle teha meiega koostööd,» soovitas ta.

«Prisma Peremarket sõlmib kokkuleppeid ka otse väiketootjatega ja teeb seda väga meelsasti,» kinnitas poeketi turundusjuht Kadri Lainas. Ta lisas, et erandiks on juhud, kui väiketootja on ise eelistanud asju ajada läbi hulgimüüja. Leidub ka neid väiketootjaid, kes sellist viisi endale sobivamaks ning mugavamaks peavad,» tõdes Lainas.

Poeesindaja sõnul on viimaste nädalate meediakajastus väiketootjate ja kaupluste omavahelistest suhetest ning kaupluste põhimõtetest olnud väga ühepoolne ning loonud paljudele väiketalunikele väga eksliku mulje. «Tulemuseks on see, et väiketootjaid isegi ei julge tulla oma tooteid pakkuma ja põhjuseks ei ole mitte Prisma Peremarketi poliitika, vaid meediakajastuse ühekülgsus,» rõhutas ta. Lainase hinnangul peaks meedia vaatama tervikpilti ja võtma vastutuse selle eest, et Eesti väiketootjatele ei loodaks väärat pilti tegelikkusest ja ei suretataks seeläbi Eesti väiketootjaid päris välja.

 «ETK Grupi kuuluvate ketikaupluste puhul saan vaid korrata Kadri sõnu: see  ei vasta absoluutselt tõele, me sõlmime väiketootjatega poepõhiseid otselepinguid, enamgi - see on väga soovitud ja soositud meie poolt,» kinnitas ETK turundusjuht Andres Lember.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles