Töötukassas tuleb kord kuus nägu näidata
10. august 2009, 21:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed kaebavad, et nõue töötule kord kuus töötukassas isiklikult kohal käia on mõttetu bürokraatia, aga töötukassa peab regulaarset isiklikku konsultatsiooni oluliseks.
«Ääremaainimene peab igal kuul käima korra oma nägu näitamas, kõik ju teavad, et tööd maakondades pole, saaks ka telefoni või meili teel teatada, et ei ole veel tööd leidnud,» kurtis lugeja Postimees.ee-le.
Tema hinnangul on mõttetu sõita igas kuus 40-50 kilomeetrit ja oodata üle poole tunni järjekorras, et lõpuks öelda, et pole tööd veel leidnud, kuigi ta otsib seda nii Eestist kui välismaalt.
Mõttetu käik
«Tule tööturuametisse, ostes oma viimasest rahast bussipileti, ja pane ennast kirja, et oled ikka töötu. Miks ei võiks seda teha läbi interneti ID-kaardiga?» küsib kommentaator Postimees.ee-s. Samas ei looda ta töötukassas kohalkäimise abil tööd leida.
Kui inimene jätab individuaalselt kokkulepitud ajal töötukassasse ilmumata, lõpetatakse talle hüvitise maksmine või peatatakse töötu staatus. Viimane kindlustab töötule aga näiteks ravikindlustuse.
«See on seaduse nõue, et inimene peab isiklikult pöörduma,» ütles töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu. «See tagab, et inimene ikkagi tegeleb aktiivselt tööotsingutega, kohtub töötukassa konsultandiga ja saab nõuandeid.»
Vanatalu lisas, et tööotsijaga sideme hoidmiseks on regulaarse isikliku kohalkäimise nõue ka enamikus teistes riikides. «Asja mõte on ikkagi, et inimene otsiks tööd,» selgitas ta.
Vastasel juhul võib Vanatalu sõnul juhtuda, et inimene töötab rahulikult nii-öelda mustalt ja tal pole kohustust isegi töötukassaga aktiivselt suhelda.
Telefoni teel
Merlin Tatrik sotsiaalministeeriumist tööturu osakonna juhataja ülesannetes ütles, et kui töötu ei saa tulla vastuvõtule mõjuva põhjuse või tööturukoolitusel või tööpraktikal osalemise tõttu ning see on märgitud individuaalsesse tööotsimiskavasse, saab töötu Eesti Töötukassaga ühendust võtta ka telefoni teel.
«Ka uuringute tulemused näitavad, et töötud rakenduvad tööle kiiremini, kui töötu täidab tööotsimiskohustust,» lisas Tatrik.
Erko Vanatalu ütles, et töötukassale on tehtud ka ettepanekuid korraldada konsultatsioone veebikaamera vahendusel. «Me isegi planeerime näiteks karjäärinõustamist pakkuda suhtluskeskkonna kaudu, nii et inimene ei peaks kohal käima ja saaks oma küsimustele vastused,» rääkis ta.
Praegu saab töötajaid koondanud firma koondamishüvitise taotluse esitada elektrooniliselt. Inimene saab ID-kaardi abil aga vaadata tema kohta töötukassas tehtud otsuseid.
Vanatalu lubas, et käesoleva aasta sees saab võimalikuks ka töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise avalduste elektrooniline esitamine ja millalgi on plaanis võimaldada ka elektrooniline andmete esitamine töötuks registreerimisel. «Mingil määral me ikkagi üritame seda kohalkäimise kohustust vähendada,» ütles Vanatalu.