Käsunduslepingu alusel töötaja jääb paljudest tagatistest ilma

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tallink on osade töötajatega sõlminud käsunduslepingu, mis jätab inimesed ilma mitmetest töölepingu puhul kehtivatest tagatitest. Pildil streikija mullu augustis.

FOTO: Peeter Langovits

Täna kirjutas Eesti Päevaleht, et laevafirma Tallink on osa töötajatega töölepingu asemel sõlminud käsunduslepingu ja paljud nõustusid sellega teadmatusest. Sotsiaalministeerium paneb inimestele südamele, et nad enne allkirjade andmist järele mõtleksid ja kui vaja, siis ka spetsialistidega nõu peaks.

Ministeeriumi seisukoha järgi on õige lepingu valimine enne selle sõlmimist alati kergem kui hilisemad vaidlused lepingu tõelise olemuse üle.

Et probleeme ennetada, võiks inimene, kellele tundub, et temaga sõlmitav käsundusleping peaks tegelikult olema tööleping, nõu pidada tööinspektsiooni juristiga. Juristiga saab kontakti telefonil 640 6000.

Töölepingu ja käsunduslepingu vahel on oluline vahet teha, kuna töölepingut reguleerib eraldi seadus, mis sätestab inimesele suure hulga tagatisi. Käsunduslepingu alusel töötaja võib nendest lihtsalt ilma jääda.

Töölepingu ja käsunduslepingu peamised erinevused:

  • tööleping peab reeglina olema kirjalik, mis aitab vältida vaidlusi kokkulepitus – käsundusleping võib olla suuline;
  • töölepingut saab tähtajalisena sõlmida ainult piiratud juhtudel – käsunduslepingu võib alati sõlmida tähtajalisena;
  • töötajale on kehtestatud tööajaregulatsioon ning ületunnitöö piirang – käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7;
  • töötajal on täistööajaga töötades õigus vähemalt miinimumpalgale ning tööandjal kohustus tasuda maksud – käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida;
  • töötajal on õigus saada puhkust – käsundisaajal ei ole;
  • töötajale kohaldub selle olemasolul kollektiivleping ning tal on õigus streikida – käsundisaajale kollektiivleping ei kohaldu ning streigiõigus puudub;
  • töötaja vastutus on piiratud – käsundisaaja oma ei ole;
  • töölepingu ülesütlemisel töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) on sätestatud etteteatamise ning hüvitise miinimummäärad – käsunduslepingu puhul need puuduvad;
  • töötaja tervist ning ohutust kaitseb töötervishoiu ja tööohutuse seadus – käsundisaajat ei kaitse;
  • töötaja saab vaidluse korral pöörduda lisaks kohtule tööinspektsiooni või töövaidluskomisjoni – käsundisaaja saab pöörduda ainult kohtusse.
Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles