Pangad: raha sukasäärde kogumine pole turvaline

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hindamine tõotab odavamaks minna.
Hindamine tõotab odavamaks minna. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Paar nädalat tagasi langes 85-aastane Gustav kaks korda röövlite ohvriks ning jäi ilma padja alla ja jaki taskusse hoiule pandud 58 200 kroonist. Pangaesindajate sõnul on see ilmne näide sellest, et raha sukasäärde kogumine pole turvaline.

SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu ütles, et pensionide kojukande lõpetamine sundis paljusid vanureid pankade ja pangateenustega tutvuma ning seeniorklientide arv on viimasel ajal kasvanud. Samas olid ka temale tuttavad näited, kus vanurid hoiavad suuri summasid kodus korstnalõõris või vaiba all.

Mart Siilivask Swedbankist arvas, et sarnaste juhtumite taga on vanad harjumused.

Mõlemad mehed kinnitasid kui ühest suust, et suurte summade sukasääres hoidmine ei ole turvaline.

«Meie kindlasti ei soovita kellelgi, ka vanainimestel hoida kodus suuremat summat, kui argiaskeldusteks vaja. Kui keegi siiski pelgab pangaga asjaajamist, soovitame tulla proovima ja samm-sammult endale pangateenused lähedaseks teha,» sõnas Siilivask.

Vohu kummutas ka kartuse, et vanuri surma korral ei saa pärijad pangast raha kätte. «Kuni 15 000 krooni suurune summa makstakse matuserahaks surmatunnistuse esitanud isikule välja temalt pärimistunnistust nõudmata.»

Siilivaski hinnangul sobivad eakametele klientidele raha kõrvale panemiseks nii tähtajaline kui kogumishoius.

Esimese puhul pannakse kindel summa teatud perioodiks intresse koguma, miinimumsumma on 3000 krooni ja hoiustamise aeg algab kolmest kuust. Kogumishoiuse saab aga avada juba 100 krooniga ja igal ajal sinna sobiva summa juurde panna ning hoiuseperioodi lõppedes saab intressi kogu hoiustatud summa pealt.

«Kogumishoiuse puhul on väga oluline see, et vajadusel saab hoiustatud rahast kuni 90 protsenti kasutusele võtta, näiteks ootamatu kulutuse jaoks, olgu selleks seeniorite puhul kodumasina ost, reis, terviseteenused või muud taolist,» selgitas Siilivask.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles