Testosteroon muudab naised edukaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas küll kullasärani jõuda?
Kuidas küll kullasärani jõuda? Foto: AFP / Scanpix

Miks jõuavad mõned naised karjääriredelil eriti kõrgele, seda just kohtadel, kus liiguvad suured rahad ja sõlmitakse tähtsaid lepinguid? Tuleb välja, et selle taga on puhas keemia.


Ameerika teadlased usuvad, et tippkohtadel töötavatel naistel on kõrgem meeshormooni testosterooni tase, mistõttu on nad valmis ka rohkem riske võtma, vahendab Sydsvenskan teadusajakirja Pnas.

Chicago ülikooli teadlased võtsid luubi alla viissada mõlemast soost majandusüliõpilast, kes  pandi mängima raha paigutamisega seotud mängu. Lisaks kontrolliti kõigi katsealuste testosteroonitaset.

Mitmeid aastaid hiljem uuriti, kuidas majandusinimeste finantsalane karjäär vahepeal kulgenud on. Kuus meest kümnest ning iga kolmas naine olid valinud kõrge riskivalmidusega töö finantssektoris. Edukalt karjääri teinud naistel oli ka meeshormoone veres rohkem nagu ka katse algul korraldatud rahamängus suuremaid riske võtnud naistel.

Kuna testitavad olid pärit suhteliselt sarnastest oludest, siis on teadlased kindlad, et antud juhul võib muude, mittebioloogiliste tegurite mõju välistada.

Teadlaste sõnul on tegu esmakordse juhtumiga, kus hormoonide mõju karjäärivalikule ja riskivalmidusele tõendust on leidnud.

Juba varasemast on teada, et testosteroon soosib mitmeid juhtimisomadusi ning konkurentsivõimet, kuid samuti seksuaaliha ning kalduvust mängurlusele või alkoholi liigtarbimisele.

Meenutuseks: ka praegu spordimaailmas kõmu tekitanud Lõuna-Aafrika naisjooksja Caster Semenya testid näitasid tavalisest kõrgemat testosteroonitaset.

Järgmisena on teadlastel plaanis uurida, kuidas testosteroon täpsemalt aju tööd mõjutab. Paljugi viitab sellele, et sel hormoonil on isiksusele oluliselt suurem mõju, kui siiani arvatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles