Gaasipliidi omanikke ootab suurim hinnatõus

Foto: Peeter Langovits

Alates pühapäevast tuleb kodutarbijal hakata gaasi eest maksma senisest kuni 76 protsenti rohkem.

Suurim hinnatõus ootab neid, kel kodus töötab gaasiga ainult pliit, kuid tuntavat lisakulu see ei too. Küll aga lööb hinnatõus augu nende perede eelarvesse, kes kasutavad gaasi kütmiseks.

Tallinnas 24 m² suuruses puukütte ja gaasipliidiga korteris elav Vaike ütles SL Õhtulehele, et tema gaasimakse aluseks on korteri ruutmeetrite arv – gaasimõõtjaid majas pole. Seni on ta gaasi eest iga kuu maksnud 47 krooni. See, et alates 1. oktoobrist tuleb maksta mõnikümmend krooni rohkem, pole tema arvates ka temasugusele üksikule pensionärile suurem probleem.

Veelgi väiksemad arved on Mustamäel elaval Astal, kel elamises samuti gaasipliit. «Kuus läheb seni kümme krooni või isegi vähem,» avaldab ta ja lisab: «Gaasimõõtja on terve trepikoja 15 korteri peale ühine, kulu jagatakse ikka elanike arvu, mitte ruutmeetrite peale, mis on minu meelest ka õiglane.» Gaas kallineb tema jaoks seega kõigest mõne krooni võrra.

Gaaskütte puhul tasub arvet uurida

Üks neid, kes suurenevaid kulutusi omal nahal tunneb, on Energiasäästubüroo OÜ juhatuse liige Jaan Tepp: «Elan 12 korteriga eestiaegses majas, kus keldris tuksub juba kolmandat aastat oma Junkersi gaasikatlamaja, ja meid teeb umbes kahekordne hinnatõus küll murelikuks.»

Tepp, kes teistele maja energiasäästmiseks nõu annab, selgitab: «70 ruutmeetri suuruse korteri puhul tuli gaasi eest maksta kütteperioodil iga kuu umbes 800 krooni, millele lisandusid loomulikult muud kommunaalmaksed.» Selliste küttekulude puhul ei saa tema sõnul küll rääkida oma katla efektiivsusest: «Võrreldes kaugküttesüsteemiga ühendatud korrusmajadega oli hinnavahe praktiliselt null. Kui nüüd aga tõuseb hind üle 50%, siis on oma katla omanikud kaugküttepiirkonnaga seotud korrusmajade inimestega võrreldes pigem hoopis halvemas olukorras.

Katla paigaldas majja firma, kes torutöödesse ei sekkunud – korteriomanikud ise vedasid torutrassid ja ühendasid ka radiaatorid. Tulemuseks oli absoluutselt tasakaalust väljas süsteem, kus katel huugas täiega, aga sooja said vaid need, kes on katlale lähemal.»

Jaan Tepi sõnul oli süsteemi tasakaalustamisega jupp tegemist, kuid tulemusega ei saa veel praegugi rahul olla: «Tasakaalustuse tulemusena said lõpuks kõik küll sooja, kuid seda siiski katlamaja efektiivsuse arvelt. Nüüd plaanime kogu katla koormusgraafikute ülehäälestamist ja uut tasakaalustamist.»

Kui suur gaasikulu on normaalne?

Jaan Tepp peab mõistlikuks, et 70ruutmeetrise vanema maja gaasküttega korteri kütte ja sooja vee arve oleks umbes 400 krooni. Majades, kus küttele kulub oluliselt rohkem raha, tuleks tema soovitusel hakata küll viga otsima. Esmalt tasuks kontrollida piirete soojapidavust. Kui sellega on kõik korras, peaks spetsialist üle vaatama torud ja küttesüsteemi tasakaalustused.

Enne küttesüsteemi uuendama asumist soovitab Tepp siiski lihtsalt gaasiarvetel silma peal hoida. Nüüd, pärast maagaasi kallinemist, tasuks näitu kontrollida kindlasti sagedamini kui kord kuus, et kulutused ootamatult üle pea ei kasvaks.

Uued maagaasi müügihinnad

Aastas kuni 200 m³ maagaasi kasutavatele tarbijatele hakkab kehtima kuupmeetrihind 8 krooni 25 senti.

Need, kes kasutavad maagaasi aastas 201–750 m³, hakkavad kuupmeetri eest maksma 5 krooni 40 senti.

Need, kes kasutavad aastas maagaasi üle 750 m³, hakkavad kuupmeetri eest maksma 4 krooni 45 senti.

Kui paljusid hinnatõus puudutab?

2006. aasta alguse seisuga oli Eesti Gaasil üle 58 000 kodukliendi, sealhulgas rohkem kui 56 000 eramut ja korterit ning üle 1700 korteriühistu ja haldusettevõtte. Ümmarguselt kasutab Eestis maagaasi üle 120 000 kodu.

Kas gaasi kulub liialt palju?

Arvestades, et 1 m² gaasi energiasisaldus on 9,33 kWh, peaks 150 m² maja kütmisele ja soojale veele kuluma aastas keskmiselt 2200–2600 m³ gaasi. Vastavalt 1. oktoobrist kehtestatud gaasihinnale teeb see rahasse ümber arvutatuna 9790–11 570 krooni.

Allikas: Eesti Energia