Miks valida puhkusekohaks Hispaania või Kanaarid, Türgi või Kreeka, kui on olemas Horvaatia? Vaat sellele küsimusele ei osanud ma tõesti varem vastata. Kuid pärast Kesk-Dalmaatsias käimist olen märksa targem.
Värske, hõrk ja sõbralik Horvaatia
6. oktoober 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamiku Aadria mere rannajoonest endale saanud Horvaatia oskab valdusi väärikalt kasutada: seda on näha nii uhiuutest kiirteedest kui ka puhastest linnatänavatest. Peamine on aga siiski horvaatide enda suhtumine turismiärisse ja turistidesse. Nad on tõenäoliselt kõige sõbralikumad kõigist neist rahvastest, kes teid Kesk- ja Lõuna-Euroopas kostitavad.
Turismiäri tõusev täht
On see tankla, külapood või kohvik te ei leia ühtki teenindajat, kes inglise, saksa või itaalia keeles hakkama ei saaks. Ja selles mõttes on n-ö vanadel turismiriikidel nii mõndagi õppida, et oma laisast ja natuke ülbest suhtumisest võõramaalastesse üle saada.
Split on Kesk-Dalmaatsia suurlinn ja peaaegu nagu pealinn. Siin on sadam, kust saab praamiga saartele ja ka Itaaliasse, siin lõpeb Zagrebi-Spliti uus kiirtee ning siin on uskumatult lahe vanalinn.
Spliti vanalinn on ehitatud keskaegse merekindluse müüride vahele, linnaplaanis joonistub selgelt välja linnamüüri kontuur koos imekitsaste tänavatega, mis looklevad kirikute ja elamute vahelt läbi, ühendades kaht väljakut. Itaalia pärane arhitektuur kujundab enamiku rannikuäärsete linnade ilme.
Lummav väike saar
Meie valitud majutuskoht asus Hvari saarel, praamiga Splitist ligi kahetunnise sõidu kaugusel. Hvar on pikk (75 km) ja kitsas saar, seal on kaks suuremat linna: Hvar ja Jelsa. Hvar on samuti endise merekindluse ümber kasvanud linn nagu enamik Horvaatia rannikulinnu. Praegu osaliselt varemetes kindlus asub linna kohal mäenõlval, kuid sinna tasub ainuüksi sealt avaneva vaate pärast minna.
Kindlusest tagasi alla viivad linnast läbi peaväljaku poole trepptänavad, mis jalad päris läbi võtavad. Peaväljakust ja suursugustest majadest selle ümber lausa õhkub ajalugu. Kuid mitte ainult.
Siin lõhnab ehtsa ja hõrgu itaalia kohvi järele. Horvaatias ei ole kohvikuid, kus kohvi üritataks teha mingist lahustuvast pudist või filtrist vett läbi nõrutades. Korralik itaalia espressomasin koos piimavahustaja on olemas igal pool ja cappuccino-sõltlastele on see tõeline paradiis.
Kui teie hing igatseb aga ühe väikese mereäärse linna järele, kus sadam, vanalinn, kirik ja hulganisti kohvikuid, siis teie jaoks on see Jelsa. Kunagine laevaehitajate rajatud linn on oma väiksuses lummav, kuid samas on kõik puhkajale vajalik olemas.
Majutus Horvaatias nõuab üht praktilist selgitust. Muidugi on siin palju hotelle ja suured reisikorraldajad neid müüvadki, kuid palju huvitavam ja ka rahakotile vähem kurnav on kodumajutus.
Nimelt on iga endast lugu pidav Horvaatia rannikul elav majaomanik oma majale ehitanud ühe korruse lisaks. Ikka selleks, et see suvel lisasissetulekuks välja üürida.
Andmed internetis
Eestlase rõõmuks on horvaadid vaeva näinud korralike internetipõhiste andmebaasidega. Sadade kaupa majutusvõimalusi Horvaatia rannapiirkonna linnades ja külades on lihtne leida, sorteerida ja uurida. Igaühel juures korralik foto ja tubade kirjeldus. Ning veel on ka online-tellimise ja maksmise võimalus. Ja uskuge, kõik toimib!
Meie neljaliikmeline pere oli igal juhul sillas oma 70-ruutmeetrise, kahe magamistoa, vannitoa, kööginurga ja rõduga elamisest, mis vastas meie ootustele küll igati. Kõik, mis internetis lubati, vastas ka tõele.
Päikesekummardajate ainus mure võib olla see, et liivarandu Horvaatias peaaegu ei ole. On kas heleda kiviklibuga kaetud rannaribad või siis hoopis betoneeritud nn terrass-rannad.
Teisalt on rannasoppe väga palju. Kui vähegi viitsimist, leiab kas väikse liivase merepõhjaga ranna või koguni täitsa privaatse rannasopi. Peamiselt kivise rannajoone eelis on aga uskumatult läbipaistev vesi. Need, kes veel ei tea, mis on snorgeldamine, tehku sellega tutvust just Horvaatias, kus selleks ohtralt võimalusi. Vesi on soe ja kristallselge.
Hea nõu
1 Horvaatia kuna (HRK) = 2,16 Eesti krooni. Sularahaautomaate on üsna tihedalt, kaardiga saab maksta enamikus kohtades
kiirteed on maksulised
Horvaatia turismiameti kodulehekülg www.croatia.hr on põhjalik ja heaks abiks kõigis ette tulla võivates küsimustes
majutusinfo www.adriatica.net