Eesnäärmehaigused on maailmas kõige sagedasem meeste kroonilise haigestumise põhjus, Eesti on vähemalt kahe eesnäärmehaiguse osas kolmest Euroopas negatiivse poole pealt esirinnas.
Eesti meeste tervist ohustavad kõige enam erinevad eesnäärmehaigused
11. oktoober 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigestumise esimene tippaeg jääb 2535 eluaasta ja teine 4555 eluaasta vahele. Noorema rühma probleemide teke on seotud aktiivse seksuaalelu, partnerite suure arvu või perekonnas esineva kroonilise põletikuga.
Vanemas eas on eesnäärmepõletik seotud algava eesnäärme suurenemisega, mis hakkab häirima eesnäärme loomulikku tühjenemist ning see soodustab põletikuvaevuste süvenemist.
Haigused on ravitavad
Haigust iseloomustavad valud ja ebamugavustunne alakõhus, munandite ja pärasoole vahel, munandites ja alaseljas, ebamugavaks võivad muutuda ka kusemine ja seemnepurse. Sageli lisanduvad ärritustüüpi kusemishäired nagu sagenenud kusemine, öine kuselkäimine ja pakiline kusemisvajadus.
Eesnäärme healoomuline suurenemine ehk adenoom ja sellest tingitud kusemishäired tõusevad esile enamasti pärast 50. eluaastat. Adenoomist tingitud kaebustest on tüüpilisemad kusejoa nõrgenemine, katkendlik kusevool ja põie mittetäielik tühjenemine.
Eesnäärme pahaloomuline kasvaja saab üksikutel juhtudel alguse 40. eluaastates, kasvades tõsisemaks probleemiks pärast 60. eluaastat. Eesnäärmevähk on unikaalne selle poolest, et jätab mehele ja tema arstidele pea kümneaastase akna, mil haigus on uuringutega tuvastatav, aga ei ohusta mehe tervist ega elu. Algjärgus avastatavad eesnäärmevähid on edukalt ravitavad ja uuringutulemused näitavad, et vähemalt kümne aasta perspektiivis elavad need mehed sama edukalt kui terved samaealised mehed.
Eesnäärmevähil puuduvad iseloomulikud kaebused. Kaebuseid põhjustav vähk on enamasti kaugele arenenud ning on siis raskesti ravitav. Vähi esmased uuringud sisaldavad endas kaht lihtsat testi: eesnäärme kontrolli sõrmega ja PSA (prostata spetsiifiline antigeen) testi verest.
Korra aastas testima
PSA on aine, mida toodavad eesnäärme koe rakud ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSAst satub verre ning seda on võimalik mõõta. Terve eesnäärme puhul on PSA tase seotud eesnäärme suurusega ning eesnäärme suurenemisega kasvab PSA tase veres. Eesnäärme kasvaja rakkudest vabaneb verre kordi rohkem PSAd kui tervest eesnäärme koest.
Kasvaja kõrval võib PSA taset kergitada eesnäärmepõletik, vähemal määral hiljutine seemnepurse, eesnäärme massaa, aga ka näiteks pikem jalgrattasõit. Kasvaja tõenäosus on suur, kui PSA tase on väga kõrge (>20 ng/ml). Mida kiirem on PSA taseme tõus, seda suurema tõenäosusega on põhjuseks pahaloomuline kasvaja. PSA taseme kiirele suurenemisele tuleb tähelepanu pöörata ka juhtudel, kus PSA-testi väärtus on näiliselt normi piires.
Eesnäärmevähi varaseks avastamiseks soovitatakse meestel teha PSA-test korra aastas alates 50. eluaastast. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähki, peaks esimesed testid tegema 45-aastaselt.
Eesnäärmepõletik ja healoomuline suurenemine on edukalt ravitavad ilma ravimiteta ja operatsioonita. Eesnäärmevähi tervendav ravi haiguse algfaasis nõuab eesnäärme eemaldamist. Kaugelearenenud juhtudel rakendatakse edukalt hormoonravi ja abi saab ka keemiaravist.
Meeste tervise nädal
Meeste tervisele pühendatud vähinädala eesmärk on juhtida tähelepanu eesnäärmehaiguste, eelkõige eesnäärmevähi ennetamise ja varajase avastamise võimalustele.
Vähinädalaks valmib eesnäärmevähi temaatikat käsitlev film «Mehe teine süda» ning avaldatakse eesnäärmehaigusi, nende diagnostikat, ravi ja ennetamise võimalusi tutvustav broüür.
Toimuvad spetsialistidele ja patsientidele suunatud üritused üle Eesti.
Tegevust alustab terviseportaal eesnaare.ee, mille eesmärk on rääkida kõigile arusaadavas keeles, mis on eesnääre, millised on haigused ja kuidas hoida end tervena. Lisaks saab põhjaliku ülevaate teistest haigustest ning küsida abi meestearstilt.
Allikas: PM