Beebibuumiga tegutsemist alustanud sajad spetsiaalsed firmad ei sünni enamasti peenest turundusvaistust, vaid lapsevanemate äratundmisest just seda asja või teenust oleks pisikesele vaja.
Firmad sünnivad üheskoos beebidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu laps ongi meie firma põhiklient, kõik päevad veedab meie juures,» naeratab Andra Tetsov, kelle laps sai augustis kaheaastaseks. Andra rajas koos ema Annega Mustamäele edukalt tegutseva Trallitoa paiga, kus väikesed kliendid alates kuuendast elukuust mängimas, sünnipäevi pidamas või huviringides tegutsemas saavad käia.
Nüüdseks on tuba poolteist aastat tegutsetud, tegevuste valik ja klientide ring suurenevad päev-päevalt. «Arendasin end tükk aega teistel elualadel,» selgitab lasteaiakasvatajaks õppinud Andra, «kui laps sündis, tundsin, et on olen valmis oma liistude juurde tagasi pöörduma.» Paar nädalat tagasi alustas ta väikelastele mõeldud käelise tegevuse ringi «Mina ka» juhtimisega.
Arenevad kettideks
Trallituba on üks kümnetest (kui mitte sadadest) omasugustest tänuväärsetest võimalustest kodustele emadele ja lastele. Kuni pesamuna mängutoas järelevaataja pilgu all liugu laseb, klotse ritta laob või multifilme vaatab, jääb emal aega oma toimetusteks.
Andra sõnul kasutatakse seda aega näiteks poes või koolitustel käimiseks, Trallitoa juures tegutseb ka kaalujälgijate rühm, kuhu tulles ema saab lapse muretult hoidja hoolde jätta. «Rõõmu teeb see, et paljud tulevad meie juurde ikka ja jälle tagasi ja soovitavad tuttavatele ka,» nendib ettevõtjast noor ema.
Nii mõnedki mängutoad on arenenud lausa mitmes linnas tegutsevateks kettideks ning leiavad üha rohkem pakkumisi, millega tillukesi kundesid köita.
Nii pakutakse ühiskülastusvõimalusi lasteaialastele, ühes mängutoas tegutseb koguni kostüümilaenutus. «Ega ei oska öelda küll, millest tänapäeva beebidel üldse puudu võiks olla,» tunnistab Andra.
Portaali beebionline.ee rajaja Kristi Rebase äri sai alguse lutipudelist, täpsemini Eestis seni tundmatu olnud käed-vabad-lutipudelist, mida tal õnnestus näha Ameerikas.
Hoolega asus ta lutipudeli jaoks kodulehte valmistama, et seda siis Eestis müüa. Silma jäi veel teinegi imetoode isesulguv lutt ja idee rajada beebitarbeid pakkuv internetikaubamaja oligi sündinud.
Õiged valikud
Peatselt märkas Kristi veel unikaalseid mänguasju, mis kaubamaja kontseptsiooniga hästi sobisid. «Beebionlineist sai siis endalegi ootamatult lisaks internetipoele ka beebiportaal, kus on fotokonkurss, foorum, nimede ja artiklite rubriigid ning kasulikud viited,» tutvustab idee autor.
«Arvestades seda, milline on olnud huvi meie müüdavate asjade vastu, võib öelda, et valik on osutunud õigeks,» teab ta pärast pooleteiseaastast tegutsemist. «Eesti turg tundus alles poolteist aastat tagasi lasteasjade poole pealt üsna ühesugune, kuid õnneks on märgata kaubavaliku suurenemist. Raske on öelda, mida veel meie beebid vajaksid, mida Eestist ei saaks.»
Tegelikult on raske nimetada beebitarvet, mida ei saaks muretseda kodust väljumata interneti teel tellides.
Lisaks tuhandetele vidinatele e-kaubamajades võib armastav lapsevanem näiteks internetilehel beebiveeb.net kujundada oma lapsele veebibeebiraamatu, kus kirjas kõik oluline alates raseduse ajast kuni esimeste reisideni.
Ka lapsehoidjat otsides tasub internetis ringi vaadata. Portaali childcare.ee asutaja Angela Viikberg tugines uut veebilehte valmistades samuti isiklikule kogemusele. Põhiliselt sellele, mida ta omandas koolitüdrukuna Rootsis ja Inglismaal lapsehoidjaleiba maitstes.
«Pärast keskkooli lõppu kontakteerusin vastavat teenust vahendavate agentuuridega, kelle teenus osutus küll võrdlemisi kalliks, kuid vanemate toetusel sain vahendustasu makstud,» kirjeldab ta. «Kuid makstud summa tundus veidi liiga suur ja esmane suhtlus toimus ainult vahendajaga. Sealt tuli ka mõte anda võimalus peredele ja lapsehoidjatele leida teineteist ise üle terve Euroopa, ja seda ilma vahendajateta.»
Populaarne kandelina
Nii sündiski tänavu juulis lapsehoidjateenust vahendav childcare.ee. Angela sõnul on paari kuuga end registreerinud 130 peret ja paarsada lapsehoidjat.
«Meie portaalis on väga palju peresid registreerunud ka Eestist, mis on äärmiselt tore nii saavad ka noored kooli kõrvalt lapsi hoida ja taskuraha teenida,» rõõmustab ta, lisades, et portaali kaudu leiavad jõukohast rakendust ka võõrkeeli mitte oskavad või väikese puudega noored.
Perefirma Looduspere juhataja ja nüüdseks viieaastase poja Aare Bedricani emme Pille-Riin Özmen tõi Saksamaal elamise kogemustest kaasa mitte ainult loodussõbralikke tooteid, vaid lausa elustiili, mis keskendub lapse- ja loodussõbralikkusele.
Tema vahendatavatest kandelinadest on saanud eraldi buum beebibuumi sees ning loodustooteid müüakse nüüd kõigis Eesti suuremates linnades. «Minu laps kasvas kandelinas, sest keeldus kärus sõitmast,» põhjendab Pille-Riin linausku pöördumist. Vahel ajab tänavapildis Pille-Riinile lausa nutu peale, kui valesti üht pisikest inimest tassida võib.
Nõnda siis õpetab Looduspere personal linasidumist ja lapsekandmist kõigile soovijatele nii poes kohapeal kui perekoolides. Lisaks saab keskkonnasäästlik lapsevanem poeketist osta ökomähkmeid, hügieenitooteid, naturaalsetest materjalidest aluspesu ja mänguasju.
«Meil on ju kohutav plastmassiuputus!» veab Pille-Riin kulmu kortsu. «Iga beebi tekitab ühekordseid mähkmeid kandes keskmiselt tonni prügi, ja kui mõelda, et aastas sünnib umbes 12 000 last...»
Emade koolitus
Koolitus aitab tööturule naasta
Tänavu Tallinnas alustanud projekt Choices and Balance aitab noortel emadel tööellu tagasi pöörduda. Oktoobris laienes koolitus Haapsallu.
Seitsmel nädalavahetusel järjest läbivad 15 lastega kauem kodus olnud vanemat spetsiaalselt neile välja töötatud koolitusprogrammi, mis peaks lihtsustama tööturule naasmist.
Paralleelselt koolitusega pakutakse osalejatele lastehoiuteenust ja karjäärinõustamist.
Tallinna Ülikooli poolt koos partneritega välja töötatud programm aitab osalejatel jõuda selgusele oma soovides ja tahtmistes, saada ülevaate tööturul toimuvast ja tööandjate ootustest ning omandada praktilisi oskusi töökohale kandideerimiseks. Samuti antakse ülevaade õppimisvõimalustest.
Projekti koolitusjuhi Ave Lobja sõnul on koolitusel Haapsalus suurem rõhk ettevõtlusel.
Sarnane koolitus oli kevadel Tallinnas, kus diplomi said 14 naist. Koolitusele pürgijaid oli koguni ligi 200.
Lisaks Haapsalule on planeeritud koolitusgrupid Rakveres ja Tartus.
Allikas: www.cb.ee