USA teadlaste arvates tekitab töö öises vahetuses või erinevates ajavööndites edasi-tagasi lendamine tervisele korvamatut kahju.
Ajavaheväsimus võib lühendada eluiga
7. november 2006, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellisele järeldusele jõudsid Virginia Ülikooli teadlased uuringu käigus, kus ajavaheväsimusega hiired surid teistest märksa varem, vahendab Reuters.
Katsed rohkem kui 100 hiirega näitasid, et vanad hiired, keda sunniti elama segamini aetud valguse ja pimeduse ajakava järgi, mis simuleeris erinevates ajavööndites reisimist, surid normaalse reiimi järgi elanud hiirtest varem. Samas oli katses samamoodi koheldud noorte hiirtega kõik korras.
Teadlased moodustasid hiirtest 3 erinevat gruppi, igaühes 30 vana ja 9 noort hiirt. Ühe grupi puhul nihutati valguse/pimeduse tsüklit 6 tunni võrra, mis oleks võrdne inimeste ülesäratamisega 6 tundi varem ja nii iga päev 8 nädala jooksul. Teise grupi puhul nihutati valguse/pimeduse tsüklit 6 tunni võrra vastupidises suunas ja kolmanda grupi hiired said viibida tavapärases päevareiimis.
Kõige halvemini läks vanadel hiirtel, kes pidid valgust nägema tavapärasest 6 tundi varem neist jäi ellu alla poole ehk 47 protsenti. Kui teadlased kiirendasid valguse ja pimeduse vahetumise tsüklit veelgi, hiirte suremus tõusis.
Uurijad ei välista, et siin võis tegemist olla ka vanade hiirte üldise nõrkusega, mille tõttu nad taluvad valgusreiimi muutusi märksa halvemini.
Varasemad uuringud on näidanud, et une ja ärkveloleku tsüklitega seotud hormoonid, nagu melatoniin, võivad mõjutada vananemist ja immuunsüsteemi.