Sagadi mees Peeter Hussar on retkejuhina tegutsenud juba ligi kümme aastat ning peab selle töö juures kõige olulisemaks looduse ja inimeste tundmist.
Loodusgiid tunneb hästi inimloomust
15. detsember 2006, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Hussariga vestles Virumaa Teataja.
Kui kaua olete giidi ja loodusretkejuhi ametit pidanud?
Loodusretki juhendanud ja giidina tegutsenud olen peaaegu kümme aastat, praegu on see minu põhitöö. Enne seda tegin topiseid. Algul kaks ja pool aastat zooloogiamuuseumis, kus see töö selgeks sai, siis 15 aastat Sagadis.
Kuidas tekkis mõte hakata retkejuhi teenust osutama?
Tegelikult oli see õnnelik juhus. Ühel hetkel, nii kümme aastat tagasi, tüütas topiste tegemine ära, otsisin uut väljakutset.
Sagadi metsakeskusel oli Soomest koostööpartnereid koole, kellel oli vaja teejuhti, kes keelt oskaks ning natuke ka valdkonnast jagaks, ning nii paluti mind.
Paari kuuga sai aga selgeks, et saan loodusgiidi tööga väga hästi hakkama ning see sobib minu loomuga. Siis õppisin kaks ja pool aastat Soomes, eriala nimeks oli loodusala ettevõtlus.
Milliseid omadusi vajab retkejuhitöö?
Peale taime- ja loomaliikide tundmise on vajalik ka väga hea looduse tundmise ja lugemise oskus, võime sellest aru saada ja seda märgata. Teine omadus, mis on väga oluline, on hea inimesetundmine, et pääseda tema hinge. Loodusgiid peab tajuma konkreetset inimest ning hetke looduses ja oskama need kokku viia.
Kui palju on Eestis loodusretkejuhte?
Ega neid väga palju ei ole. Eesti on praegu selles seisus, et kogu loodusturismi kui turismi eraldi haru areng on parajas kasvuhoos.
Retkejuhte hakkab tasapisi juurde tekkima, näiteks kanuumatkade korraldajaid.
Retkejuhile on Eestis tänaseks välja töötatud kutsestandard, loodusgiidi oma on praegu veel korrastamisel. Nii ei ole meil päris täpset ülevaadet viimati nimetatud eriala kohta.
Retkejuht on turistiga tegelev inimene, kelle teemavaldkond on spetsiifiline, erioskusi ja -teadmisi nõudev.
Luua koolis alustati eelmisel sügisel esimest korda Eestis loodusretkejuhtide koolitusega, olen aidanud seal õppekava koostada ja õppureid juhendada.
Kes on teie peamised kliendid?
Et mul ei ole palju muud kasutada kui eesti ja soome keel, on lõviosa kliente soomlased. Keel üksinda aga ei maksa midagi. Pean oskama võrrelda eesti ja soome inimeste arusaamisi loodusest. See on tegelik töö sisu, mille eest makstakse, ning selle oskuse pärast tellitakse uuesti retki juhtima.
Aktiivselt ma turundusega ei ole tegelenud, paljud rühmad leiavad mu üles tutvuste abil, esmakontaktid tulevad tihti ka Lahemaa infopunkti kaudu.
Aasta-aastalt hakkavad eestlased loodusretkede vastu üha suuremat huvi tundma. Populaarsed on õppepäevad, seminarid ja asutuste väljasõidud, mille vahepalaks tellitakse paari- kolmetunnine matk jalgsi või ratastel.
Töö klientidega algab nende soovide selgekstegemisest: kui palju kilomeetreid nad umbes käia tahavad, mitu tundi looduses veeta, milliseks füüsiliseks pingutuseks on nad valmis.
Kus te loodusgiidi tööd teete?
Üle Eesti. Soomlastega olen käinud näiteks Saaremaal, Hiiumaal, Põlvamaal, Matsalus, Narvas. Suurt huvi tuntakse ka Lahemaa vastu.
Giidide atesteerimine käib praegu piirkonniti, aga nende töö spetsiifika on natuke teine. Ööbik laulab samamoodi nii siin Sagadi pargis kui ka Matsalu roostiku servas. Minu tööpiirkonnaks on looduskeskkond.
Olen teinud ka näiteks Haapsalu linnaekskursioone, aga seda mitte rõhuga kultuuriloole või ajaloole. Minu teemaks on loodus ning Haapsalu on väga tänuväärne koht oma mereranna ja lossipargiga. Aga kui turist juba Haapsallu tuleb, käiakse mõistagi ka lossis ning pean oskama rääkida Valge Daami legendi ning fakte teadma.
Kas olete ka lastega tegelenud?
Olen eelmistel aastatel teinud aktiivselt koostööd Sagadi looduskooliga ning juhendanud seal käivaid lasterühmi, nüüd on tulnud selles tegevuses väike paus. Lastega töö on väga raske. Saan küll hakkama nii lasteaialaste vanuses mudilastega kui ka spetsiifilise huviga välismaalastega, aga kooliekskursioone ei juhenda ma juba vähemalt viimased neli aastat.
Looduskooli programmid on konkreetsed - puhtalt ikkagi selleks välja töötatud, et laps õpib midagi juurde, ning siis on neid ka lihtsam kuulama motiveerida.
Noortega on olnud palju toredaid kogemusi, kõige meeldivamad hetked on need, kui laps ise midagi küsib.
Peeter Hussar
Sündinud 1959 Karksi-Nuias, kasvanud ja lõpetanud gümnaasiumi Kundas.
1981-1983 topiste tegija Tartu zooloogiamuuseumis.
1983-1989 topistevalmistaja Sagadi metsamuuseumis, hiljem eraettevõtjana, 1996. aastast retkejuht, samuti mittekoosseisuline jahindusspetsialist, programmijuht ja giid.