Üks olematu hoone Pärnu kesklinnas

Olaf Esna
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Olaf Esna erakogu

1937. aastal hakati Pärnus tõsisemalt mõtlema linna välimusele. Plaani võeti väljaku loomine Endla teatri ja niinimetatud valge koolimaja (praegu Mirage) vahele.

Teatril oli plaanis juurdeehitus ja selleks pidi ta maad saama. Raudtee tuli Rüütli tänava äärest kaotada, kavatseti lammutada jaamahoone ja ehitada uus linna puuhoovi asukohale ehk praegusest kontserdimajast Vee tänava poole, kirjutab Pärnu Postimees.

Väljaku jõepoolne külg nähti ette Eesti Pangale uue hoone ehituseks ja see pidi suuruselt olema enam-vähem võrdne teatrimajaga. Pangahoones plaaniti anda ruumid kas postkontorile või mõnele muule asutusele.

Esialgu nähti väljakule ette veel ausammas Konstantin Pätsile. Hiljem langes see Tahkuranna ausamba avamise tõttu kavast välja.

Probleem oli, mida teha raekoja ehk linna ametimajaga. Pakuti variante: ajakohastada see juurdeehitusega Lastepargi-poolsesse külge, ehitada uus maja uue väljaku äärde või hoopis Rüütli tänava lõppu valli juurde linna tööhoovi kohale. Juba siis kiideti vaadet vallilt merele, jõele ja Ülejõele, aga need ei olnud veel miljonivaated. Vana raekoda oleks jäänud muuseumile.

Linnaarhitekt Olev Siinmaa visiooni kohaselt tulnuks teha raekojale juurdeehitus ja Lastepark kujundada linnavalitsuse esindusväljakuks. Muuseum kerkinuks Lõuna tänavale.

Uue väljaku äärde jõudis omale maja ehitada Pärnumaa Põllumeeste Ühispank ja alustada selles tegevustki 28. oktoobril 1939. Pangal olid aga suurejoonelisemad plaanid, nagu võib veenduda diplomeeritud arhitekti Jaagup Linnakivi tehtud joonist uurides.

Kavandatud hoonest jõuti valmis ehitada napp kolmandik ehk trepikoda ja parem tiib. Kavas oli lammutada Aia tänavale vaatav puithoone, kus tollal asusid Ainsoni, Petri ja Viksi ärid. Tookord valminud kolmandik ehitati vabale platsile.

Kolmekorruselisel ehitisel olnuks keldrikorrus panga varakambrite, keskkütte, äride ja korterite keldritega. Esimesel korrusel pidid paiknema viis kauplust ja nende laoruumid. Teine korrus jäänuks pangale ja arstide ning advokaatide korteriteks. Kolmandal korrusel leidnuks ruumi mõni büroo, korterid ja moodne fotograafiateljee.

Teine maailmasõda nurjas need plaanid. Äkki teeb mõni arendaja need teoks tänapäeval? Igatahes saaks Rüütli ja Aia nurk hoopis uue ilme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles