Yorki ülikooli uurijate ja Unicefi konsultandi välja töötatud laste heaolu indeks paigutab Eesti laste heaolu Euroopa Liidu 25 riigi seas eelviimasele kohale.
Eesti lapsed pole oma eluga rahul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Persona koolitaja-konsultandi Piret Taluri sõnul üllatas teda kõige rohkem see, kui rahulolematud on Eesti lapsed oma suhetega koolis ja kodus.
«Kui rääkida laste haigestumisest, siis saame öelda, et meil on näiteks haiglates kehvem tehnika kui mõnes muus riigis,» ütles Talur. «Aga seda, et lapsed tunnevad ennast õnnetute ja rahulolematutena, ei saa tehniliste asjadega õigustada.»
Indeks võtab arvesse nii koolistressi kui ka seda, kas lastele meeldib kool, ning paigutab Eesti laste heaolu koolis Euroopa Liidu halvimaks.
Piret Taluri hinnangul on meie koolisüsteemis tõepoolest väga mahukad õppeprogrammid õppimisrõõmu on vähe, palju nõutakse faktiteadmist.
Noori ei võeta tõsiselt
«Mulle tundub vahel, et hariduse kirumine, alustades ministrist ja jätkates koolidega, on muutunud ühiskondlikuks moeasjaks,» märkis Talur samas ja lisas, et ehk on noorte seas lihtsalt popp öelda, et «kool on jumala nõme».
Samuti on Eesti noorte poliitiline huvi ja aktiivsus kodanikuühiskonnas võrreldes teiste riikidega üsna madal.
Tartu Noorteühenduste Kogu juhatuse esimehe Pille Simsi sõnul oskavad Euroopas noored rohkem ära kasutada seda, et nad saavad osaleda institutsioonide töös, ümarlaudades ja foorumitel, millest Eesti noored ei ole ehk kuulnudki.
Ta nendib, et noortele võib jääda mulje, et neid ei võeta tõsiselt.
«Kui ametnik vastab noorele, et mis ta siit otsib ja mingu hoopis kuhugi mujale, siis miks ma peaksin üldse tahtma poliitikasse minna või aktiivsust või initsiatiivi üles näitama,» lisab Sims.
Pille Sims tõdeb, et ega noor ole lihtne olla: võimalusi on nii palju ja kui paarkümmend aastat tagasi oli kõik ette kirjutatud, siis nüüd peab igaüks ise valima ja oma peaga mõtlema.
Tartu Lastekaitse Ühingu juhataja Ille Jõgi sõnul ei saa öelda, et meil on ainukesena probleeme, sest tema kogemus näitab, et täpselt samasugused mured on ka Soomes. Ta nendib, et nii kaua, kui sotsiaalkindlustussüsteemi ei parandata, ei saa ka meie laste heaolu paraneda.
Oluline muuta mõtlemist
Piret Talur leiab, et üks asi on see, et meil ei ole raha, aga põhiline on see, mismoodi me asjadest mõtleme.
Taluri arvates aitaksid laste heaolu oluliselt parandada ka pealtnäha pisiasjad: valgustatud ja metsloomade kaitseks aiaga piiratud maanteed, madalapõhjalised bussid või kas või paremad piirded Emajõe ääres, kust paari-kolmeaastane põngerjas läbi pugeda ei saaks.
Ka lapsevanemad peaksid Taluri hinnangul julgema rohkem koolilt nõuda ja aktiivsemalt linnavalitsusega ühendust võtma.
Tartu väikelastekodu Käopesa juhataja Tiiu Reek on aga kindel, et meie laste heaolu ei ole nii vilets, kui indeksist selgub. Analüüsi tõepärasuses kahtles ka Unicefi esindaja Eestis Toomas Palu.
Taluri sõnul ei ole see esimene ega viimane võimalus, kuidas laste heaolu mõõta, tema hinnangul aga on selline tulemus mitme kandi pealt erinevate uuringute tulemustega kooskõlas.
Laste heaolu indeks
20002003. aastal läbi viidud PISA ja HBSC uuringute põhjal koostatud indeks võtab arvesse laste materiaalset olukorda, elamistingimusi, tervist, haridust, suhteid, aktiivsust ühiskonnas, riski ja ohutust, aga ka seda, kuidas lapsed ise oma heaolu hindavad.
Parimas seisus on Küprose, Hollandi ja Rootsi lapsed, pingerea lõpetavad Läti, Eesti ja Leedu.
Eesti lapsed on viimasel kohal majapidamisprobleemide kategoorias, ka oma heaolu koolis hindavad nad halvimaks.