Lindudele toidumaja üles sättides pole mõtet osta sellesse valmis toidusegusid, targem on einelaud ise kokku sobitada. Esiteks saab odavamalt läbi ja teiseks on võimalik valida linnumajja tiivulistele enim maitsevad road.
Lindude toidulaud täida peki ja seemnetega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talvekuudeks riputab hoolas aednik õunapuuoksale või aiapostile lindude söögimaja. Eri suuruse ja kujuga linnumajade valik on poodides suur, sama kehtib toidusegude kohta. Viimased sisaldavad enamasti päevalilleseemneid, millele on lisatud veidi maapähkleid ja kaerateri.
Kogemustega linnutoitja aga teab, et kaeraterad pole värvulistele just kõige meelepärasem toit, mistõttu jäävad need sageli alles. Mida siis võiks oma talvistele aiakülalistele ja metsatiivulistele toiduks pakkuda?
Linnud armastavad rasva
Kõige levinum toit on rasv või pekk, mida sageli nööri abil puuoksale või rõduservale riputatakse. See on väga energiarikas toit, ning energiat kulub talvel kõigil topelt. Linnukeste energiavajadus on külmal ajal väga suur, sest nende kiire ainevahetus ja külm ilm kulutavad seda hoolega.
Rasv maitseb paljudele lindudele alates suur-kirjurähnist ja pasknäärist ning lõpetades pisikese must-tihasega, rääkimata rasva- ja sootihastest, kes seda lausa parvedena ründavad.
Kõige parem on sulatamata searasv, mida saab üsna hõlpsasti turult. Seda lihtsalt nööriga oksa külge riputada pole siiski mõtet, sest suuremad linnud harutavad nööri kiiresti lahti ning lendavad rasvakamakaga minema. Niisuguse olukorra vältimiseks võiks toidupala ümbritseda traadist «puuriga», siis jätkub rasva pikemaks ajaks.
Vaatamata sellele, et sea- või lambarasv on üsna levinud toidupala, ei armasta mitte kõik linnud sellega oma pugu täita. Heaks näiteks on leevikesed, talvikesed ja rohevindid, kes meelsamini midagi taimset nokiksid. Neile on ideaalne toit päevalilleseemned või maapähklid.
Viimastest ei ütle ära ka rähnid, pasknäärid, puukoristajad ja tihased.
Päevalilleseemnedki on tõelised energiapommid. Suhteliselt kallile spetsiaalsele lindude toitesegule võiks eelistada lahtisi päevalilleseemneid ja maapähkleid. Esimeste kilohind jääb 25 ja teiste oma
30 krooni kanti.
Sulissõpradele võib pakkuda ka kaerahelbeid, mis mekivad neile kõige paremini searasvas. Selleks ostke turult searasva ning sulatage see potis, siis lisage kaerahelbeid ning pange segu külmkappi või rõdule. Kui toit on jahtunud, vormige sellest väikesed pallikesed ja pange need kapronvõrku.
Lage plats ei sobi
Kui on tahtmist avada lindude «söökla» metsas, tuleks arvestada mõningate asjaoludega. Asukoha puhul tuleks teada, et lagedale platsile eriti palju linde ei tule. See on eelkõige seotud turvalisuse puudumisega, sest lagedal lendavad väikesed linnud on lihtne saak läheduses passivale röövlinnule.
Söögikoht peaks olema mõne puu või põõsaste läheduses või metsalagendiku serval. Arvestada tuleks ka läheduses olevate puude ja põõsaste liigilise kooslusega, sest sellest sõltub suuresti, millised linnud hakkavad söögiplatsi külastama.
Eri liiki linnud toituvad eri puudel. Okaspuudel võib näha puukoristajaid, tutt-tihaseid ja rähne, rasva-, soo- ja sabatihased otsivad toitu peamiselt lehtpuudelt, leevikestele, rohevintidele ja talvikestele meeldib aega veeta hoopis takjate ja ohakate seltsis.
Oluline on ka pakutavate palade mitmekesisus, mis samuti tagab külastajate liigilise paljususe. Lisaks searasvale ja päevalilleseemnetele võib söögimajja panna vihtadesse seotud takjaid, ohakaid ja teisi taimi, millel seemned veel küljes.
Mis kasu võiks olla lindude talvisest toitmisest peale hingerahu, mida annab väiksemate olendite aitamine? Sellest on ka praktilist kasu, sest talvel hästi toitu saanud linnud valivad suure tõenäosusega enda pesapaigaks talvise toiduallika lähiümbruse. See aga tähendab, et aed on suvelgi linnukeste valvsa pilgu all, ning näiteks üks rasvatihaste perekond hävitab ligi 50 kilo putukaid.