Kiivi on vitamiinipomm

FOTO: Internet

Kiivid on vitamiinipommid sisaldades rikkalikult foolhapet, kaaliumi, kroomi ja E-vitamiini, mainimisväärselt magneesiumi, fosforit ja kaltsiumit.

C-vitamiini on kiivis üliohtralt, mitu korda rohkem kui paljukiidetud tsitruselistes, ning hävib see vaid väga kauasel kuumutamisel, kirjutab Kodukiri.

Tänu viljalihas leiduvatele ensüümidele ja kiudainetele edendab kiivi seedimist, suures koguses võib ta mõjuda lausa lahtistina. 100 grammist kiivist saab vaid 70 kilokalorit energiat.

Kaks kiivit annab sama palju kiudaineid kui üks greip, kaks korda enam C-vitamiini kui üks keskmine apelsin ning vähemalt sama palju kaaliumi kui üks suur banaan.

Kiivi ostmisel ja hoidmisel on vaja teada, et kõva vili valmib toatemperatuuril mõne päeva jooksul. Küps, vajutamisel kergelt vetruv vili säilib külmkapi puuviljasahtlis muutumatult mitu nädalat ning on külmast võetuna eriti maitsev.

Kõige mugavam on vilja süüa lusikaga otse koorimata viljapoolikust. Noaga koorimise asemel soovitavad professionaalid küpselt viljalt koore lihtsalt sõrmedega maha tõmmata.

Kuumutamisel muutub kiivi maitse tunduvalt hapumaks. Kiivit tasub püreerida lihtsalt kahvliga pudruks vajutades, sest köögimasinate lõiketerad purustavad ka imepisikesed seemned, mille sisu on aga mõru.

Kiivis leiduv ensüüm aitab hästi pehmendada loomseid valke, kui määrida sitke liha mõlemale poolele kiivist pigistatud mahla või katta pind puuviljaviiludega. Seda võib teha ainult 10 minutit, siis tuleb liha kuivatada ning otsekohe kuumtöödelda – vastasel juhul võib liha muutuda pudrutaoliselt pehmeks.

Maades, kus kiivi on odav, keedetakse kodus just mitte päris küpsetest ja seetõttu veel rohkesti pektiini sisaldavatest viljadest moosi ja tšatšinit.

Kiivi-aktiniidiad kuuluva puitliaanide perekonna aktiniidialiste sugukonda. Marjataimena kasvatatakse teravahambalist (Actinidia arguta) ja kiivi-aktiniidiat (Actinidia chinensis). Aktiniidiataimed on levinud Ida- ja Kagu-Aasias.

Looduslikke aktiniidiasorte kasvab Hiinas arvukalt, kuid mingil arusaamatul põhjusel arvatakse sel ülerahvastatud ja toidupuuduses vaevleval maal, et aktiniidjaviljad sobivad vaid haigete laste ja äsja sünnitanud naiste tervise turgutamiseks.

Ülejäänu d maailma õnneks aga juhtus nii, et aktiniidijaviljad hakkasid meeldima 1906. aastal Hiina viibinud Uus-Meremaa Wanganui tütarlastekolledži direktrissile Isabel Fraserile. Tagasi kodumaal, palus hakkaja daam aednik Alexander Allissonil võõramaa viljade seemned mulda pista. Nõnda pandi algus kiivi võidukäigule.

Kiivi nimi, inglise keeles kiwifruit, pärineb Uus-Meremaa lennuvõimetult rahvuslinnult, kelle munajas kehakuju ja pruun sulestik sarnaneb kiivi viljaga.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles