Miks Eesti isad pelgavad imikuga koju jääda?

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähesed isad jäävad tänapäeval väikelapsega koju.
Vähesed isad jäävad tänapäeval väikelapsega koju. Foto: Caro / Scanpix

Kuigi imikuga kodus olevate isade arv aina kasvab, jääb enamikes peredes lapsehoolduspuhkusele ema. Tallinna Ülikooli teadlase Marion Pajumetsa arvates võib selle põhjuseks olla Eestis laialt levinud veendumus, et väikelapsele peab pühenduma just ema.

«Meie ühiskonnas on tugev imetamisideoloogia. Kuna isa ei suuda imetada, peaks avaliku arvamuse seisukohalt pühenduma väikelapsele ema,» selgitas Tallinna Ülikooli elustiilide uurimise keskuse teadur Marion Pajumets.

Ta lisas, et samas on imetamise normatiivsuse ja tegeliku olukorra vahel suured käärid.

Näiteks 2005. aastal said ainult pooled kuuekuustest Eesti lastest kas või korra päevas rinnapiima. Samas kui Rootsis, kus enamik isasid kasutab isapuhkust, imetas sama vanu lapsi kolm neljandikku emadest.

Kuna aga Eestis makstakse vanemahüvitist kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni, siis ei peaks imetamisargument Pajumetsa sõnul nii määrav olema.

«Lapse kandmise ja imetamisega liidetakse emade võimete hulka eriline lapse
soovide ja vajaduste rahuldamise vajadus ja võime, mis väidetavalt isadel
puudub,» tõdes Pajumets. Samas on see aga sotsiaalselt ehk kogemuse kaudu õpitav.

Lapsehoolduspuhkusele jäävate isade vähesuse põhjuseks võib teadlase arvates olla asjaolu, et meestel tuleb oma erandlikku otsust põhjendada ja õigustada.

«Eeldatakse, et midagi on tööelus halvasti, näiteks on jäädud tööta, mindud tööandjaga konflikti, või on naisega midagi halvasti, kas ta on raskelt haige, surnud, on töönarkomaan või ei armasta lapsi, et mees lapsehoolduspuhkusele jääb,» selgitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles