Koonga valla üheksast majapidamisest kahe asukail pole kodus elektrit tarbida õnne olnudki, kolm on langenud traadivaraste ohvriks ja ülejäänuis on aeg oma töö teinud.
Koongas elab elektrita üheksa talu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dissidentluse eest Nõukogude Liidust 1988. aastal välja saadetud kunstnik Vello Väärtnõust jäi Koonga kanti maha kolm aastat varem omaks ostetud talu. Rootsis kanna kinnitanud mees väisas kodumaad Eesti iseseisvumisaja algusaastail ja tema mäletamist mööda tasus ta oma majapidamises Kaasikul tarbitud elektri eest Koonga vallamajja kas 1992. või veel 1993. aastal, kirjutab Pärnu Postimees.
Postid on, traadid läinud
Nüüd oma Koonga kodu vaatama ja seda remontima tulnud Väärtnõu avastas, et elekter on läinud ja traategi pole enam postide vahel. Eesti Energia Pärnu klienditeenindusse uurima läinud, kuidas valgus taas majja saada, kuulis ta ametimehelt, et ennekõike tuleb selgeks teha, kellele liinid kuuluvad.
Rootsi kodakondsuse võtnud ja sealse teenindusega harjunud Väärtnõu tunnistas, et läks ametiasutusest koju teadmata, mida ta tegema peab.
Pärnu Postimees läkitas Eesti Energiale päringu ja OÜ Jaotusvõrgu kommunikatsioonijuhi Kristjan Hamburgi allkirjastatud vastus tõi asjaloosse selguse.
Kliendile, st Kaasiku peremehele läheks liitumine maksma 16 000 krooni, Eesti Energia Jaotusvõrk lisaks 135 000 krooni, mille eest saavad paigaldatud uued elektriliinid koos mastidega. Olemasolevad mastid nimelt ei kannata enam uute juhtmete paigaldamist.
Hamburg põhjendas liitumistasu sellega, et kuna Kaasiku talu elektritarbimine ning lepingulised suhted energiatootjaga jäävad 1980. aastate lõppu, on talu kaotanud õiguse tasuta elektriühenduse taastamisele.
Tulenevalt võlaõigusseadusest tuleb katkenud elektriühendus taastada kolme aasta jooksul pärast viimast tarbimist ning lepingulist suhet. «Selline põhimõte kehtib kõigile Eestis tegutsevatele elektrivõrgu ettevõtetele, mida on Eestis paarkümmend,» teatas Hamburg.
Segane aeg
Koonga asevallavanem Silver Seegar tunnistas, et vallamajas säilitatud dokumentide järgi tegeles omavalituse algusaastail elektrimaksude kogumise ja nende energiamüügi ettevõttele vahendamisega vallaettevõte Weske.
«Arhiivist leidsin 1994. aasta elektritarbimise arvestamise raamatu, milles on Kaasiku peremehe nimi ja voolumõõtja algnäit sees, ent voolu kasutamise ja maksmise kohta märget pole,» tõdes Seegar.
Seegar ütles, et Eesti Energia tegi tänavu veebruaris järelepärimise, kui mitu majapidamist vallas on vooluta. «Kirja sai seitse talu, neist kahes pole elektrit kunagi olnud,» märkis Seegar. «Veltsa külast Kaasiku ja Õunapuu talu kirja ei saanud, sest nende kohta polnud vallamajas mingit teadet, et nad vooluta on.»
Õunapuu talu omanik Maimu Kadarik ütles, et kuna talus oli üüriline, kes elas seal tasuta ja kolis teda hoiatamata ühtäkki ära, avastas ta traatide ja voolumõõtja varguse hulk aega hiljem.
«Veltsa on minu sünniküla, Õunapuu ostsin suvekoduks ja plaanis oli korralik remont teha,» pajatas Kadarik. «Remondimaterjalgi sai kohale veetud, kuid tööd seisavad, sest mida sa elektrita teed.»
Ministeerium tuleb appi
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebruari lõpus edastatud pressiteate järgi läks ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annaks võimaluse toetada üksikisikuid elektrivõrguga liitumistasude maksmisel, kui see on regionaalpoliitiliselt otstarbekas.
Majandusministeerium leiab, et seaduste alusel peab võrguettevõtja kohtlema kõiki liitujaid võrdselt. See on saanud komistuskiviks majapidamistele, mis asuvad elektrivõrkudest kaugel, ja muudab liitumise äärmiselt kulukaks.
Teate kohaselt on Eestis ligi 700 üksikelamut, kus puudub elektrivarustus. Ministeeriumi arvestuste kohaselt võiks abikõlblikke majapidamisi olla kuni 100 ja nende isikute abistamiseks vajaminev prognoositav kulu jääks vahemikku 70-100 miljonit krooni. See summa tuleks kirjutada 2008. aasta riigieelarvesse.
Koonga asevallavanema Silver Seegari ütlust mööda on iga valda elama asuv või maale püsima jääv inimene regionaalpoliitiliselt otstarbekas. «Mina leian küll, et kõik meie üheksa talu, kus inimesed elektrita elavad, väärivad toetust,» sõnas ta.