Kaikakunst kaks korda nädalas

Mullu augustis peeti Käsmus eskrimalaager. Soome õpetaja Kai Koskinen (mustas) ja Eesti peaõpetaja Kristian Teder näitavad harjutusi.

FOTO: Eesti Eskrimaklubi

Kell kaheksa õhtul seisab tosin punaste särkide ja mustade pükstega meest Kalamaja põhikooli võimlas rivis. Igal käes arvata meetrine rotang-kepp, rivi ees treener. Priit Dello alustab eskrimatreeningut.

Eskrima (ka escrima) on Filipiinidelt pärit võitluskunst, mis keskendub relvakasutusele. Relvadeks mitmesuguses pikkuses kepid, kaikad ja noad.

Eskrima (või kali või arnis – heal lapsel mitu nime) tekkelugu pole täpselt selge, igal juhul ei ole tuvastatud aegade algusest üht suurt õpetajat, kes kunsti välja töötas ja teisele jagas.

Paras koormus

Eskrima suhtumine võitlemisse on ülimalt pragmaatiline: välja on valitud vaid niisugused löögid ja võtted, mis on efektiivsed, mida on lihtne sooritada ja õpetada.

Enamik Filipiinide elanikke olid lihtsad põllumehed, mitte sõdalasklanni liikmed. Enamasti oli vaja kähku esimene (tarbe)ese rabada ja agressorile vastu astuda. Nii ongi eskrimas kõikvõimalikud viisid kaaskodanikule äsamiseks taandatud viieks põhiliseks rünnakuks ja nende vastu suunatud plokkideks. Kõik muu on tuletatav.

Eskrima on ökonoomne. Muu hulgas annab ka üldist kehalist koormust just nii palju, kui siinkirjutaja keskealine kere talub. Aga on viimase kolme aasta jooksul üksjagu enam taluma hakanud ja igasugu kõhukõverdusi teeb ka rohkem. Trenni saavad mõlemad käed võrdselt: mida oskad paremaga, pead õppima ka vasakuga. Koordinatsioonile mõjub see muidugi hästi.

Trenn kestab umbes tunnikese (ja mõned mängivad veel pärast kossu) ning seisneb konkreetsete löökide-plokkide-võtete harjutamisega – koos soojenduse ja venitustega muidugi. Parasjagu sellise tihedusega vaheldudes, et igav ei hakka.

Eskrima varustus on teiste spordialadega võrreldes samuti ülimalt tagasihoidlik: mõnusad mustad püksid, T-särk ja mingid pehmed tennised või sussid. Vaja läheb veel kaht kaigast, mida müüakse BudoPunktis umbes saja krooniga tükk, nüri harjutusnoa saab soetada umbes sama summa eest. Trennist osavõtt maksab alates 300 kroonist kuus. Usinalt harjutades peksab ühe hooajaga kaikapaari ribadeks küll.

Ei ole igav

Miks need mehed ja mõned naised eskrimat teevad? See on üldse huvitav, mida inimesed igasugu võitluskunstitrennidest otsivad. Praktilist rakendust vist üsna harva, ehk nagu üks sensei ütles: «Parim tee heaks tänavakaklejaks saada on tänavale minna ja kakelda».

Mina tundsin, et vajan välist distsipliini, sest sisemine kippus lodevaks vajuma. Eskrima sobis selleks hästi. Usun, et mitmed mõtlevad nii: peaks end natuke liigutama, aga niisama rauatükke tõstma ei taha ka minna. Igav, selleks on kraana. No ja nii otsitaksegi mõni sobiv võitluskunst, et täita kehaline tegevus vaimse mänguga. Sest eskrima on siiski sõjakunst. Praktilised paaristehnikad. Seisad sõbraga vastamisi ja sihid talle lööki, mis vigastaks ja võib-olla tapaks. Selline naljakas mäng siis.

Eestis harrastatakse B.I.F.F. (British International Fighters Federation) eskrimat, sellele koolile pani aluse inglane Jay Dobrin. Eesti eskrimakalendri põhipühad on kevadel ja augustis toimuvad suured laagrid.

Mis on eskrima:

• Eskrima jõudis Eestisse seitse aastat tagasi Soomest. Eesti peaõpetaja on Kristian Tedre, treenerid Priit Dello ja Raivo Veskioja.

• Tegelda saab Tallinnas ja Tartus, trenniajad kirjas kodulehel http://www.hot.ee/escrima/

• Eskrimat võivad harrastada nii mehed kui ka naised.

Allikas: PM

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles