Pensionit ja peretoetusi ei tohi võlgade katteks arestida

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro/ScanPix

Finantsinspektsioon tuletab oma tarbijaveebis

minuraha.ee

meelde, et riiklik pension ja peretoetus on sissetulekud, mida ei tohi võlgade katteks arestida.


Arestida ei saa riiklikke peretoetusi (sh lapsetoetusi), seaduse alusel makstavat elatist, vanemahüvitist, sotsiaaltoetusi, sealhulgas puudega inimeste sotsiaaltoetusi, riiklikku pensioni, kehavigastuse või terviserikke tõttu makstavaid hüvitisi (v.a hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis), ravikindlustushüvitisi (v.a ajutise töövõimetuse hüvitis), ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest makstavat hüvitist, vanglast vabanemise toetust ega matusetoetust.

Pank saab võlgniku konto arestida üksnes kohtutäituri arestimisakti alusel. Kuid oluline on teada, et kohtutäitur ei tea ega näe täpselt, mille eest raha võlgniku kontole on laekunud.

Juhul kui arvelduskontole laekunud eelpool nimetatud summa on kohtutäituri poolt arestitud, tuleb pöörduda mitte panga, vaid kohtutäituri poole ja esitada avaldus selle kohta, et arestitud on summa, mis seaduse kohaselt arestimisele ei kuulu. Konto vabastamine saab toimuda üksnes vastavasisulise kohtutäituri akti alusel.

Kohtutäitur vabastab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Samuti võib kohtutäitur kuni avalduse lahendamiseni peatada arestitud kontolt sissenõudjatele raha ülekandmise ja vabastada konto aresti alt ulatuses, mis on vajalik võlgniku hädavajalikuks äraelamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles