Kunda on hädas haavapuitmassitehasest leviva haisuga

Haavakoorega segatud biomuda komposteerub tehase territooriumil olevas hiigelhunnikus, mille segamisel levibki ebameeldivat lõhna, mida tuul võib Kunda linna peale kanda.

FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Kunda linn on hädas Estonian Celli haavapuitmassitehasest ajuti leviva haisuga, mille tekkimise tagamaaks on Eesti õigusaktid.

Haisu pärast kutsuti firma juhatuse liige Riia Ratnik volikogu ette selgitusi andma, kirjutab Virumaa Teataja.

Haisu põhjustajaks on Riia Ratniku sõnul kompostitav biomuda, mille segamisel hais tekib. «Meil on probleeme territooriumiga, kuhu muda panna, ja seetõttu ei saa seda ka piisavalt sageli segada,» rääkis Ratnik, kelle ütlusel oleks tihedama segamise korral haisu oluliselt vähem.

Biomuda on haavapuitmassi tootmise jääde, mis koosneb suures osas väiksematest puidukiududest. Seda tekib umbes 120 tonni päevas.

Muda kogus toodangu mahust eriti ei sõltu. «Pigem sõltub kogus eri tooteliikidest, mis tekitavad erineval hulgal jäätmeid,» ütles Ratnik.

Arusaamatu lugu

Haavapuitmassitehases tekib kolme sorti jäätmeid: puukoor, saepuru ja biomuda. Puukoor müüakse Rootsi kombijaamadele kütteks, saepuru Püssi tooraineks.

«Ka muda ei peaks probleeme tekitatama, sest tegemist on ühelt poolt väga väärtusliku väetisega, teisalt aga suure energiapotentsiaaliga ainega,» lausus Riia Ratnik, kelle sõnul ei saa välismaal keegi Estonian Celli probleemist aru. «Mujal maailmas on autod väravas järjekorras, et muda minema vedada,» lisas ta.

Peamiselt kasutavad muda talunikud, kes värske muda väetisena pinnasesse künnavad. Eestis ei ole see paraku eriti võimalik, sest meie õigusaktide kohaselt on igat liiki puhastusseadmetes tekkiv muda klassifitseeritud ühe mõõdupuuga.

«Puhastusseadmed on ju erinevad, meil on stabiilne nii puhastusseadmesse minev kui ka sealt välja tulev kraam,» kõneles Riia Ratnik. Ta leidis, et nende puhastusseadet ei saa võrrelda tavalise kommunaalreoveepuhastiga.

Eesti seadus lubab värsket biomuda kasutada haljastuses, kuid mitte köögivilja- või marjakasvatuses. Riia Ratniku sõnul jäi see seadusesäte tehase projekteerimisel kahe silma vahele ja sellest mudaga seotud probleemid alguse saidki.

Kuivatatud biomuda võib väga edukalt kütteks kasutada, kuid Eestis puuduvad paraku biokombijaamad. «Euroopas on elektri- ja küttejaamad, mis kuivatavad muda ja seejärel põletavad, Eestis on bioenergia kasutamine aga lapsekingades,» nentis Ratnik.

Estonian Celli territoorium on piiratud, mistõttu ei jätku ruumi, kus muda korralikult kompostida või kuivatada. Väiksemas mahus on muda siiski kompostitud ja kuivatatud, umbes 5000 kuupmeetrit kuivatatud muda müüdi Rootsi.

Üks kompostilaar on samuti valmis. Riia Ratnik ütles, et see umbes 10 000 kuupmeetri suurune kompostikogus jagatakse soovi avaldavatele talunikele tasuta. Paras ports komposti võiks minna ka Rakvere prügila katmiseks, kui kõigi asjaosalistega kokkuleppele jõutakse.

Ohutu muda

Estonian Cell on pidanud läbirääkimisi muda kuivatusvõimaluste otsimiseks, kuid senini on need takerdunud omavalitsuste vastuseisu taha.

«Maalitakse tonte seinale, kuigi lugu pole hull,» ütles Riia Ratnik.

Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärv kinnitas, et Estonian Celli biomuda ei ole ohtlik ja sellest saab väga väärtuslikku mulda, samuti kasutada energia tootmiseks.

Ka keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek on öelnud biomudale hinnangut andes, et selle ladustamine oleks patt.

Pikaajalise lahendusena näeb Riia Ratnik võimalust panna haavapuitmassitehases püsti katel, mille abil saaks kõik jäätmed kohapeal ära kasutada. «Sellega saaks muda kuivatada ja saagise ära põletada,» lisas ta.

Katel maksaks umbes 50-60 miljonit krooni, kuid arvestades tõusuteel olevat gaasi hinda, ei pruugigi see väga kallis olla. «Selle küsimusega hakkame kindlasti intensiivselt tegelema,» lubas Riia Ratnik.

Kõige kallim lahendus oleks märja biomuda vedamine Rootsi, mida ka Estonian Cellile on välja pakutud.

Kuid seni tuleb leida toimivaid lühiajalisi lahendusi. Ratniku sõnul on ukse taga käijaid ja lahenduste pakkujaid päris palju, kuid paraku takerdub kõik lubade taotlemisse ja vähesesse kogemusse. «Ennekõike kardetakse, et biomuda tekitab keskkonnareostust,» selgitas Riia Ratnik.

Estonian Cell oleks huvitatud biomuda kuivatamisest Lääne-Virumaal, selleks on aga vaja maatükki ja kohaliku omavalitsuse luba. Üks põllumajandusfirma oli valmis Rakvere vallas muda kuivatamiseks maad andma, kuid vallavalitsus ei lubanud.

«Kohad olid ebasobivad,» põhjendas Rakvere vallavanem Aivar Aruja ja selgitas, et üks võimalik muda kuivatamise ala oleks jäänud Rakvere-Haljala tee äärde rajatava elamurajooni kõrvale, teine aga Selja jõe äärde.

«Tahame ju jõge kaitsta, pealegi oleks veetud suurte autodega mööda valla teed, mis ei oleks ilmselt koormusele vastu pidanud,» lisas vallavanem.

Aivar Aruja ütles veel, et Estonian Cell tahtnud kõike liiga kiiresti.

«Peame oma inimesi teavitama, hirmud tuleb maha võtta,» rääkis vallavanem. «Ja ega meil olnud ka täit kindlust, et see asi ikka ohutu on.»

Asjatud keretäied

Estonian Celli juhatuse liikme Riia Ratniku sõnul tahab tehas algatada keskkonnamõjude hindamise, näitamaks biomuda komposteerimise ja kuivatamise ohutust keskkonnale ja seda, et tulemiks on väga hästi kasutatav materjal.

«Praegu on hoiak meie suhtes ikka väga konservatiivne ja tõrjuv,» põhjendas Ratnik ettevõtmise vajadust. «Kõik teavad, et meil on probleem, kuid keegi ei tea selle sisu,» lisas ta.

Suvi on juba alanud, aga muda kuivatamise võimalust Estonian Cellil praegu ei ole. «Oma territooriumil selleks ruumi enam pole, kindlasti oleks kusagilt maad vaja,» muretses Riia Ratnik.

Vajalike lubade menetlemine võtaks Ratniku hinnangul umbes kuu, seejärel saaks jaatava vastuse korral muda põllule vedada. Kuid praegu Estonian Cellil ühtegi lahendust muda kuivatamiseks ei ole.

«Veel jõuaks, kui vaid sobiva koha leiaks,» lausus Riia Ratnik.

Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärv ütles, et väljastatud kompleksloa kohaselt peab Estonian Cell tekkivad jäätmed andma töötlemiseks üle teisele ettevõttele. «Alguses oli huvi jäätmete vastu väga suur, aga ilmselgelt on asi unarusse jäetud ja sellega venitatud,» rääkis Lainjärv.

Lainjärve arvates liigub palju infot kuulujuttude tasandil ja seetõttu on probleemid ehk pisut üle paisutatud.

«Tehas on minu arvamusel suhteliselt saamatu avalikkusega suhtlemisel ja seetõttu saavad nad ka asjatult peksa,» lisas maakonna keskkonnateenistuse juht.

    Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

    Loe ka neid

    Tagasi üles