Kui jätta kõrvale fakt, et väikese lapse lööjal peab ka endal mingeid vajakajäämisi olema, siis veelgi kurvem tõsiasi on see, et füüsiline karistamine mõjutab otseselt ka lapse vaimset arengut.
Füüsiline karistamine muudab lapsed rumalamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
32 riigis tehtud uuringust tuli välja, et maades, kus laste kehaline karistamine on laialt levinud, on ka keskmine IQ madalam, vahendab Svenska Dagbladet.
Laiaulatuslikus küsitluses osales 17 000 tudengit, kes pidid jagama oma meenutusi lapsepõlvest ja noorusest. Saadud andmeid võrreldi vastava riigi keskmise intelligentsuse näitajaga.
Analüüsi tulemused tõid välja selge seose laste väärkohtlemise leviku ja riigi üldise IQ-taseme vahel. Mida rohkem väärkohtlemist esines, seda madalam oli ka IQ. Eriti märgatav oli seos juhtudel, kui lapsi oli pekstud teismeeas.
Nimetatud uuringu põhjal esineb kõige vähem laste vastu suunatud vägivalda Hollandis, Rootsis ja Belgias ning pingerea alumisse otsa jäävad Lõuna-Aafrika ja Tansaania.
Ka Ameerika teadlased omalt poolt on uurinud erinevates osariikides elavate kahe- kuni üheksa-aastaste laste intelligentsust ning jõudnud sarnaste ehmatavate tulemusteni. Mida sagedamini vanemad oma lapsi füüsiliselt karistasid, seda aeglasemalt olid arenenud nende vaimsed võimed.
Intelligentsuse areng võib pidama jääda eelkõige põhjusel, et korduva vägivalla tagajärjel kujuneb lapsel välja krooniline stress. See omakorda võib edasi areneda püsivaks posttraumaatiliseks stressiks, mis avaldab mõju ka vaimsele arengule.
Ühest viimase aja geeniuuringust on lisaks selgunud, et väikeste laste vastu suunatud vägivald võib viia geneetiliste muutusteni lapse ajus, mis omakorda stressitundlikkust tõstab.