Pärnu linnavalitsus kinnitas 10. juuli istungil enampakkumise tulemused, millega linn võõrandas Kuninga 19 ja Kuninga 24 hooned kokku 22,81 miljoni krooni eest, kuid hoonete eest saadud summad tekitavad vastakaid arvamusi.
Pärnu linnale kuuluvate kesklinna majade müük tekitab vastakaid arvamusi
/nginx/o/2017/07/10/6879515t1h0d8a.jpg)
12. juuli 2007, 08:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuninga 19 hoone omanikuks sai Tallinnas registreeritud osaühing Postgeneral, mille osakapital on 42 000 krooni, ja Kuninga 24 maja omanikuks 40 000-kroonise osakapitaliga Tallinna osaühing Aresco Food, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnu abilinnapea Jane Mets arvas, et müüginumbrite üle pole põhjust nuriseda.
«Alati oleks veel rohkem veel parem, aga saime alghinnast suurema hinna,» lausus Mets. Tema sõnutsi oleks hind olnud ilmselt madalam, kui müük toimunuks suulisel enampakkumisel.
Endine abilinnapea laidab müügitööd
IRLi liige, endine abilinnapea ja linnavalitsuse ühte hoonesse paigutamise idee üks eestvedajaid Raul Sarandi ütles linna hoonete müügiprotsessi kohta, et arvestades enampakkumise korraldamist juulikuus, võib kahe maja võõrandamise hinda vaadates üldiselt rahule jääda. Ometi kinnitas ta, et juuli on kinnisvara müügiks kõige halvem kuu, sest asjast huvitatud inimesed on enamalt jaolt puhkusel.
«Minu planeeritud müügiplaan nägi ette hoonete müümist juba enne jaanipäeva,» väitis Sarandi. Tema arvates oleks linn pidanud majade müügiks korraldama suulise enampakkumise, tegema suuremat reklaamikampaaniat. «Arvestades hoonete ajaloolist väärtust, oleks pidanud rakendama üleriigilist meediat, oksjonil võinuks kohal olla pillimehedki, rõhutamaks hetke tähtsust,» ütles Sarandi.
Praegu Sarandi kinnitusel sisulist enampakkumist ei toimunudki, sest tema ette nähtud üle-eestiline müügikampaania jäi tegemata. «Toimus küll kirjalik pakkumine, kuid mõlema hoone ostmisele pretendeerisid linna välja kuulutatud kirjalikul pakkumisel minu teadmist mööda ainult kaks firmat. Üks maja, Kuninga 24 müüdi aga põhimõtteliselt alghinnaga,» rääkis ta.
«Leian, et avaliku oksjoni korraldamata jätmine mõjutas tugevasti majade lõplikku müügihinda,» ütles endine abilinnapea.
Varade müük ei kompenseeri kolimist
Linnavalitsus müüb kirjalikul enampakkumisel teisigi hooneid: Uus 5 alghinnaga 14,5 miljonit krooni, Rüütli 23/25 alghinnaga 15 miljonit ja Rüütli 21 alghinnaga 3 miljonit krooni. Seega kavatseb linn linnavalitsuse käsutuses olnud hoonete müügist saada täiendavalt 32,5 miljonit krooni, mis lisandub juba saadud ligikaudu 23 miljonile kroonile.
Saadud raha peaks minema linnavalitsuse uue hoone Suur-Sepa 16 renoveerimise ja sinna kolimise katteks.
Seda, et polikliiniku endine hoone on linnakassast neelanud ligikaudu 90 miljonit krooni ja varade müügist laekuv planeeritav tulu 55,5 miljonit krooni tekitavad eelarvesse paraja augu, Sarandi ei eitanud.
«Kõige taga seisab eelkõige müügitöö, mis on linnal halvasti korraldatud. Kogemused näitavad, et ei piisa ainult reklaamist koduleheküljel. Kordan, müüma oleks pidanud hiljemalt juunis, nagu nägi ette esialgne müügikava,» rõhutas Sarandi, kinnitades, et praegu kipuvad kinnisvarahinnad juba langustrende näitama.
«Ma ei söö oma sõnu ja kinnitan veel kord, et kui müügitööd korraldataks korralikult, saaks Rüütli tänava atraktiivsete hoonete müügist katta kõik Suur-Sepa 16 maja renoveerimise ning sinna kolimisega seotud kulutused. Kõike tuleb vaadata tervikuna,» sõnas Sarandi enesekindlalt.
Eraettevõtjad ei laida tehingut
Kinnisvarafirma LVM juhatuse liige Ingmar Saksing ütles linna kinnitatud ostumüügitehingut kommenteerides, et vaadeldes turul valitsevat hetkeolukorda ning objektide eripära, on tegemist linna poolt vaadelduna suhteliselt õnnestunud tehinguga.
«Mitmed Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt läbiviidud enampakkumised on praeguseks ajaks läbi kukkunud,» väitis Saksing. Ta lisas, et praegustes üha karmistuvates laenutingimustes on turg väga valivaks muutunud. «Kliendid valivad, mida osta, ka pangad vaatavad kõikvõimalikud rahastamisettepanekud väga põhjalikult läbi,» sõnas spetsialist.
Kuninga tänaval müüdud majade tulevikku ei osanud Saksing ennustada. Tema väiteil on võimalike büroode või korterite ehitamine Kuninga tänavale raskendatud, sest tegu on muinsuskaitse all olevate hoonetega ja parkimine on komplitseeritud.
«Kuidas hakkab välja nägema liikluskorraldus Pärnu vanalinnas, kas tänav suletakse sõidukite jaoks üldse, ei oska praegu ette näha,» ütles Saksing. «Muinsuskaitse seab hoonete remondile omad nõuded, mis omakorda mõjutab ruumide rendi- või müügihinda,» arvas ta.
Osaühingu Postgeneral juhataja Marek Linnas ütles ostutehingut kommenteerides, et nemad ettevõtjatena on sõlmitud tehinguga rahul.
«Pärnu saab juurde terve renoveeritud hooneploki. Meie omanduses on nüüd kolm maja: Pühavaimu 17, Kuninga 17 ja 19. Esmalt korrastame krundi piiri, edaspidiseid plaane on aga mitu. Tõenäoliselt saab suvituslinn juurde uue hotelli,» kinnitas Linnas.
Enampakkumist kirjeldades ütles Linnas, et ainsate osta soovijatena oleksid nad ehk pidanud pakkumise esitama alghinnale, aga see on juba tagantjärele tarkus.