Lapse õpetab lugema perekond

Peagi viieseks saav Sebastian teeb logopeed Katrin Kirsila juures esmast lugemismängudega tutvust.

FOTO: Liis Treimann

Püsimatu mudilase lugema õpetamine võib tunduda keeruline, kui aga lugemispisik juba sees, võib hoopis laps innustada vanemaid.

Lapsed saavad lugemise ja kirjutamise selgeks erinevalt – mõni loeb juba nelja-aastaselt, mõni ei tunne selles vanuses veel tähtigi. «Pole mõtet muretseda, kui näiteks tuttava väike tütar loeb ja teie sama vana laps ei tunne isegi tähtede vastu huvi,» ütleb logopeed Katrin Kirsila. Tähtede tundmisest tunduvalt olulisem on lapse tajude arendamine.

Mängivad ju lugemise selgeks saamisel suurt rolli rütmi-, kuulmis-, ruumi-, liigutus- ning nägemistaju. Kuulmistaju aitab hiljem häälikuid eristada, aja- ja ruumitaju annavad võimaluse ette kujutada esemete suurust ja nende omavahelisi suhteid. Väga oluline on nägemistaju, sest me loeme ju silmadega ning seetõttu tuleb arendada lapse nägemistaju kiirust, oskust eristada ja fokuseerida.

Lugema õppimisel on tähtis täiskasvanu eeskuju. «Kodu peaks olema koht, mis õpetab lugema ja lugemist armastama,» rõhutab Kirsila. Lapsele võib hakata raamatuid ette lugema juba väga varajases eas ja sama juttu võib julgelt korrata. Mudilast ennast ei tasu liiga vara lugema sundida, sest see on keeruline vaimne töö, mis eeldab lapselt teatavat valmisolekut.

Õigel ajal lugema

Logopeed soovitab lugema õpetada viie-kuueaastast last, sest selles eas on mälu piisavalt arenenud. Ka on lapsel siis juba tekkinud elukogemus – ta on saanud eri nähtusi tundma õppida, asju katsuda ja proovida ning hõlpsamalt uusi sõnu ja tähendusvarjundeid mõista. «Hiljemalt viiendal eluaastal peaks selgeks saama ka r-tähe häälduse,» räägib logopeed. «Täis- ja kaashäälikuühendite hääldus olgu käes hiljemalt kooliajaks. Laps suudab lugeda neid sõnu, mille hääldus on talle jõukohane, ja mõista vaid sellise pikkuse ja keerukusega lauset, mida ise järele korrata suudab.» Seda saab iga vanem oma lapsega proovida ja treenida.

Lapsel silmad särama

Kui laps algul lugemise vastu huvi ei tunne, tuleb õpetamisele läheneda loominguliselt. Ega ilmasjata öelda, et mäng on väikese inimese töö! Näiteks võiks õppida tähti hoopis viskemängu abil või konstrueerib vanem pulkadest kujundeid, mida laps järele teeb. Ja isegi kui tulemused on kasinavõitu, tuleb last tingimata kiita, sest ta ootab tunnustust.

Kui aga ema-isa märkavad, et laps ei tunne üldse lugemise vastu huvi, sõnad kindlas järjekorras või tähed ei taha talle meelde jääda, häälimine ja häälikute sujuv seostamine valmistab raskusi või kui laps teeb veel kuue-seitsmeaastaselt peegelkirja, tuleks pidada nõu logopeediga.

«Logopeedi juurde tulekut ei maksaks kindlasti karta ja edasi lükata,» lausub Kirsila.

«Vanemad saavad ülevaate lapse kõne arengutasemest ja oskusi lugema õppimise seisukohalt oluliste, kuid lapsel vähem arenenud külgede arendamiseks. Laps omakorda saab õpetada isale-emale harjutusi ja jälgib pärast ise, kas nad teevad neid õigesti. Lisaks soovitab asjatundja müügil olevate raamatute seast sobivaid – iga aabitsa nime kandev trükis seda kindlasti ei ole. Aabits on aabits siis, kui ta tõesti last lugema õpetab.»

Läbi raskuste tähtedeni

Lapse arendamine pole kerge ja nõuab emalt-isalt palju kannatlikkust. Kindlasti tekitavad pahatihti kiusatust televiisor ja DVD-mängija, mille taha on mugav laps istuma sättida, kuid paratamatult väheneb selle arvel lugemisaeg ning väidetavalt jääb ka loovus ja fantaasia piisavalt arenemata.

Seepärast on vanema toetav ja innustav roll lugema õppimisel väga oluline, sest nii nagu tantsima õpitakse tantsides, saab ka lugemise selgeks vaid lugedes.

Vaata veebi

• www.uptoten.com

• www.solnet.ee

• www.papunet.net

• www.lastekas.ee (palju ristsõnu)

• www.koolielu.ee (otsisõnad algõpetus, alusharidus ja erivajaduslik)

-------------------------------------------------------

Arenda last:

Alates 4. eluaastast

• õpetage last tajuma ja ära tundma üksteise peale asetatud kujundeid

• pange kuubikutest kokku pilte

• laske järele plaksutada

• kuulake ja leidke häälikuid häälikureas, sõnas

• aidake eristada sarnase kõlaga sõnu: tutt-lutt (abiks pilt)

• leidke, mis on pildil valesti, mis puudu

• ärge väsige sama juttu mitu korda ette lugemast

Alates 5. eluaastast

• arendage sõnamälu (sõnade-lausete kordamine, salmid)

• arendage häälimisoskust

• kokkulepitud hääliku leidmine: häälikureas, sõnas

• peitke tähti üksteise peale ja mõistatage, millised on peidus, või äkki on peidus sõna (seda võib teha ka arvutil)

• püüdke ka ise sõnu omavahel riimi panna (karu-maru). Kas sõnal on tähendus? Kes saab sõnaga pikema lause?

• laske sõnu maha kirjutada (tehke ärakirja)

• muutke sõnas vaid üht häälikut: kips-kops-kõps jne

• mängige sõnakette: kana-ahv-vesi-isa

• aidake keerulisema koostisega sõnade hääldamisel (karikakar, lepatriinu)

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles