Kuidas tulla toime töökaotusega?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Arengukava määrab muuseas spordiarengu põhisuunad kuni 2013. aastani.

FOTO: Toomas Huik

Töökaotusest tingitud stressiga tegeletakse peamiselt kolmel viisil: kas otsitakse olukorrale lahendus, muudetakse reageeringut või põgenetakse reaalsusest.

Töökaotuse mõju inimesele on individuaalne ja sõltub isiksusest. Vallandamine toob sageli kaasa stressi, mis mõjub füüsilisele ja vaimsele seisundile negatiivselt. Kõige raskemalt elavad töökoha kaotust üle mehed ning üksikud inimesed, kelle jaoks töö ongi elu sisu.

Kõige rohkem esineb töökaotuse tagajärjel stressi 25–39-aastastel inimestel, kuna just selles ajavahemikus seatakse endale kõige kõrgemad eesmärgid nii tööl, peres kui mujal eluvaldkondades. Enim kannatavad töökaotusest tingitud stressi all madalamaisse ja kõrgeimasse tulurühma kuuluvad töötajad.

Stress võib järjepideva ebaterve enesepingestamise tagajärjel areneda depressiooniks ning sellisel juhul on kasulik pöörduda terapeudi või psühholoogi poole. Pikaajaline stress laastab tervist ja vaimu. Inimene võib muutuda tujukaks ja kergesti ärrituvaks. Sagenevad pea- ja seljavalud, immuunsüsteem ei tööta korralikult ning sageneb sesoonsetesse haigustesse haigestumine.

Keskendu positiivsele

Stressi ei anna vältida, meil jääb üle vaid õppida sellega kohanema. Stressiga toimetulekuks on kolm põhilist teed. Lahendusele suunatud mõtteviisi eesmärgiks on muuta olukorda ja teha midagi konstruktiivset, leida probleemile lahendus.

Näiteks võib uue töökoha otsimisest vabal ajal õppida midagi uut (näiteks kuidas oma pingeid meditatsiooni abil vähendada), külastada psühholoogi, kuulata stressi maandavat autohüpnoosi, teha sporti või fokuseerida oma tegevused muul moel tasakaalu ja sisemise rahu säilitamisele.

Emotsioonidele suunatud mõtteviisi eesmärk on muuta oma reageeringut tekkinud olukorrale. Näiteks keskendub inimene sellele, mille poolest on tekkinud olukord kasulik, mida huvitavat saab sellest õppida, ning paneb oma mõtted kirja. Soovitatav on need kasulikud mõtted suurelt paberile kirjutada ja asetada kodus nähtavasse kohta – see aitab positiivset häälestatust säilitada ja kinnistada.

Olukorra positiivsete aspektide mõistmiseks võib kasutada neurolingvistilises programmeerimises toodud olukorra konteksti ja sisu uuestimääratlemist, näiteks otsides võimalikult palju vastuseid küsimustele «Mida võimaldab mul tekkinud olukord?», «Mida muud võiks see mulle tähendada? », «Mis on selle olukorra positiivne väärtus?». Iga olukord on millegi jaoks kasulik ning see harjutus aitab näha ja mõista olukorra helgemat poolt.

Uskumused ja hoiakud

Inimesed, kes tulevad stressiga hästi toime, kasutavadki kahte kirjeldatud toimetulekustiili. Toimetuleku efektiivsus sõltub inimese enda hoiakutest ja uskumustest. Kui inimene usub, et vallandamine on maailma lõpp, süvendab see stressi. Keskendudes olukorra võimalikule kasule ning uskudes, et elus pole läbikukkumisi, on vaid tagasiside, luuakse endale toimetulekut toetav mõtteviis.

Kolmas toimetuleku viis on põgenemine, et kujunenud olukorda vältida ja sellest distantseeruda, surudes maha oma mõtted, tunded ja vajadused. Soovunelma ning reaalsuse konflikti tagajärjel hakatakse tarbima alkoholi, (uuesti) suitsetama, manustatakse rahusteid ja/või unerohtu, narkootikume vms.

Enim mõjutavad kriisis toimetulekut inimese enda uskumused ja hoiakud ning tema hinnang olukorrale. Uskumuste süsteem põhineb indiviidi arusaamal põhjuse-tagajärje seostest.

Enamik inimesi suhtub uskumusse kui reaalsusesse. Sisuliselt pole aga uskumus midagi muud kui kindlustunne, et miski tähendab just teatud asja. See kindlustunne võimaldab meil valla päästa sisemisi ressursse, mis aitavad meid olla tulemuslikumad.

Inimene suudab oma mõttega luua kõike, mida ta tahab. Küsimus on selles, kas ta valib uskumise, et probleemid on hirmuäratavad, või usub, et probleemid on meie õpetajad ja uued võimalused. Seega on meie enda uskumused kas jõu või jõuetuse allikad.


Edule viivad uskumused



• Pole läbikukkumist, on vaid tagasiside.

• Ükskõik mis juhtub, kasulik on võtta vastutus.

• Ei pea kõike mõistma, et olla võimeline kõike kasutama.

• Inimesed on igaühe suurim ressurss.

• Iga inimene on ainulaadne.

• Igaüks teeb hetkel parima kättesaadava valiku.

• Töö on mäng.

• Ilma kohustusteta pole püsivat edu.

• Igale probleemile on lahendus.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

    Populaarne

    Tagasi üles