Ehitajad naasevad kodumaale halbade töötingimuste ja madalate palkade tõttu

Foto: Postimees

Aastaid piiri taha voorinud eestlastest ehitajad hakkavad tasapisi kodumaale tagasi tulema, sest korralikele ehitajatele makstakse praegu ka Eestis juba igati arvestatavat palka.

Nii ei kaalu palgavahe enam üles kodust eemalolekuga seotud ebamugavusi, kirjutab Postimehe ajakiri Otsustaja.

Merko Ehituse arendusjuhi Agnes Hanseni sõnul on ehitajate naasmine igati tervitatav, sest tagasi tullakse varasemast tublimate ja osavamatena. Näiteks Soomes, mis oli Eesti ehitajate põhisihtkohti, saadi suuremat palka veel aasta-paar tagasi, nüüd aga enam mitte.

Muidugi ei too meistreid kodumaale tagasi vaid palk ja sõbrad-sugulased. Oma rolli mängivad ka halvad töötingimused põhjanaabrite juures. Võõrtööjõult nõuavad tööandjad võrreldes «oma poistega» rohkem töötunde, samas palka makstakse halvematel juhtudel ligi kaks korda vähem kui kaasmaalastele.

Lisaks tööandjatele on see tagajalgadele ajanud ka ametiühingud, kelle huviks on vältida võõrtööliste eelistamist kohalikele. Miks peakski ehitusfirma maksma vähemate tundide eest rohkem palka, kui on võimalik palgata endale töölisi lisaks Eestile veel Ukrainast, Poolast ning kaugemaltki – Kosovost, Pakistanist ja Nigeeriast.

Meedias on leidnud kõlapinda mitmed juhtumid, kui Eestis registreeritud alltöövõtja ei maksa ehitajatele palku õigeaegselt ning lisaks sellele on alltöövõtja pakutavad elamistingimused allapoole igasugust arvestust. Negatiivses mõttes teevad need kohad silmad ette nii mõnelegi Kopli liinide pärlile.

Meistri enda jaoks on ehk inimväärseim tööloa taotlemine. Sellisel juhul lepib ehitaja Soome tööandjaga töötingimuste ning tasu osas juba kodumaal kokku ning hangib endale vajalikuks perioodiks ka elamispinna. Kokku võtab selline asjaajamine ligikaudu kuu.

See oli mõned aastad tagasi, kui Tartust Tallinna hääletamisel korjas mind Viljandi ristist peale üks ehitaja, kes Soomes leiba teenis. Sõidukiks oli tal keskklassi Volkswagen, mis tol ajal tundus mulle tavatöölise kohta üsnagi esindusliku sõidukina, eriti arvestades seda, et Maarjamaa ehitajad sõidutasid end Fordides-Opelites, mille väljalaskeaasta ühtis minu auto omaga.

Nüüd võib aga projektidelt möödudes täheldada üha paranevat masinaparki. Agnes Hanseni sõnul on ehitusturg tööliste jaoks muutunud, seda eelkõige tänu kiiresti kerkinud palkadele. Raskemad kuud, mil kraanad seisid ning müüriladumine takerdus tööjõupuuduse tõttu sundisid ehitusfirmasid palku tõstma ning nüüd võib tubli töötaja teenida kodumaal sisstuleku, mis Soome omast oluliselt ei erine.

Eesti ehitusfirmad võtavad välismaalt naasnud «kadunud poegi» vastu avasüli, sest võõrsil on töölised tihti olnud projektidel, mis lisaks rahale on neile andnud ka kogemusi. Näiteks ehitatakse praegu Raumas tuumaelektrijaama, kus on ehitajaid kogu Baltikumist. Tuumaelektrijaam on ehk markantsemaid näiteid, kui tööd leitakse ka klubide, laevatehaste jms ehitustel.

Naasnud, kogemustega töötajaid ootavad kodumaal varasemast kõrgem palk, paremad töötingimused, rääkimata perekondadest ning sõpradest-sugulastest.

Agnes Hanseni sõnul läksid välismaale õnnejahile vastupidi üldlevinud arvamusele just võimekad ja ettevõtlikud inimesed, kes Eestis olid juba piisavalt töökogemusi omandanud, et vastata prestiižikamate ehitusfirmade nõudmistele, ning naasmistendents on Hanseni sõnul igati tervitatav.