Eesti investeerimispankur Araabias

Foto: Oliver Ait

Esimese asjana araabia riike mainides tuleb lääne inimesele arvatavasti silme ette habetunud Osama bin Ladeni nägu või Ameerika mandrilt alguse saanud vihased kommentaarid pärast 9/11 sündmusi.

Tegelikult on olukord vähemalt Araabia poolsaare lõuna- ja idaosas hoopis teistsugune. Kuigi minu viimane reis Araabia Ühendemiraatidesse ja Katari oli ärilise loomuga, on tegu huvitavate kohtadega ka silmaringi avardada soovivale turistile, kirjutab Postimehe ajakiri Otsustaja.

Sirged teed

Esimeseks sihtkohaks sai Araabia Ühendemiraatide pealinn Abu Dhabi. Nomaadilikult läbi kõrbe mööda «maailma kõige sirgemat teed» linna poole kihutades tunnetame vee tähtsust, kui mõlemal pool teed laiutab kõrb.

Vähemalt sama oluline tundub kütus, et sõit ei katkeks enne sihtkohta – mõte, mille võib kanda üle kogu poolsaare majandussüsteemile, sest kogu asustus sellel viljatul alal praegu veel peamiselt naftarikkusel baseerubki.

Kui iidsetel aegadel andis kõrbeelanikele peavarju nahkne telk ning toidupoolist pakkus datlipalm, mis viimseni ära tarbiti, siis tänapäevane pealinn on konstrueeritud aritmeetikaharrastajatele meelepäraselt – kvartalite kaupa nelinurkseid pilvelõhkujaid kesklinnas, mis pakuvad areneva majanduse keskkonnas peavarju aina uutele ettevõtetele.

Lisaks pilvelõhkujatele on taevalaotuse vallutanud kraanad, mis üritavad rahuldada nõudlust uute kontoripindade järele.

Et sealse piirkonna riikide sissetulekud on ülimalt sõltuvad naftast, on praegused juhid motiveeritud arendama ka muid majandussektoreid.

Suured investeeringud tulevikku ning kasvav majandus on ligi meelitanud palju muulasi, mida on näha ka tänavapildist.

Üllataval kombel elavad asiaadid, negriidid ja europiidid selles rahvaste paabelis vägagi sõbralikult ning kuritegevust on hoolimata mitmekesisusest väga vähe. Sealjuures liiguvad kohalikud oma pikkades rüüdes (mehed valges, naised mustas) uhkelt ringi ning naudivad omanikustaatust.

Läänemaailma pealetung

Siiski tungib läänemaailm aina tugevamalt peale. Pilt, kus üleni musta riietatud naine, kelle nägu on kaetud looriga, kannab õlal Gucci või Louis Vuittoni käekotti, ei ole üllatav.

Kui turist küsiks taksojuhilt, milliseid vaatamisväärsuseid on Abu Dhabil talle pakkuda, saaks ta tõenäoliselt vastuseks õhinaga üles loetletud uusimate mitmekorruseliste kaubamajade/ajaveetmiskeskuste nimekirja.

Seesugused kaubandusmonstrumid on täidetud peamiselt läänemaailma tootemarkidega, alustades Starbucksist ja lõpetades Adidasega.

Lisades siia veel lääne televisioonikanalid ja ingliskeelsed ajalehed, on vastuvõtlik ühiskond muutumas millekski, mis ühest küljest ei suuda islami ajaloost ja kommetest lahti lasta, kuid teisest küljest on valmis tarbima kõike, mida neile pakutakse.

Enam ei pea kõrbepoeg kaamelit varastama, et kaunitarile muljet avaldada, vaid ilmselt teeb ta seda uhke Aston Martini autoga (firma, milles Kuveidi investeerimisfirma ostis suure osaluse), mis linnapildis on juba täitsa tavalised.

Samas on üht-teist juurtest ka säilinud. Abu Dhabi linna ääres on valmimas suuruselt kolmas mošee maailmas (Sheikh Zayed Mosque), mille ehitamist alustati juba mitu aastat tagasi ning ametlikult avati läinud aasta ramadaanikuul.

Tegemist on vaatamist väärt ehitisega, kus kohtuvad kõrgtehnoloogia ja käsitööna valminud uhked marmorkivimustrid. Sama uhke on ka Abu Dhabi Emirates Palace.

Ajaloohõngulist prohvet Muhamedi kohalolekut on tunda ka siis, kui linnas, kaubanduskeskustes või bensiinijaamades asuvate mošeede ees lebavad sandaalid annavad märku käimasolevast palvetamisrituaalist.

Dubai

Edasi viis tee Dubaisse – linna, mida peetakse maailma parima PRiga linnaks. Finantskeskusena ning oma palmikujuliste, maailma imiteerivate saartega kuulsaks saanud linn üllatab saabujaid veelgi suurema ehitushullusega ning taevalaotust katab mitu korda suurem arv kraanasid kui Abu Dhabis.

Teekond viib ärikohtumistele Dubai finantslinnakusse, mis majutab pea kõiki maailma suurpankasid, nagu näiteks Citigroup, Morgan Stanley, HSBC jne.

Arvestades, et Dubai on maailma sadamate nimistus tähtsal kohal, on tegemist arvestatava transiidilüliga ida ja lääne vahel ning vaadates Dubai liidrite edasisi ambitsioone, soovitakse oma tähtsust aina rohkem tõsta.

Energiamahukaid tööstusharusid lausa meelitatakse Araabia poolsaare suunas loomuliku konkurentsieelise ehk madalate kütusehindadega ja odava tööjõuga.

Mahukad projektid infrastruktuuri, tööstusesse, turismi ja haridusse peaksid järgneva poole kümnendi jooksul muutma Araabia Ühendemiraatide majanduse naftast vähem sõltuvaks – seda ajal, mil araabia riikidel on tänu kõrgele naftahinnale piisavalt kapitali, et investeerida oma arengusse koos globaalsete firmadega, kuid jäädes seejuures ise projektide peremeheks.

Praegused protsessid lähevad minu arust väga hästi kokku asjaoluga, et naftat peavad moslemid Allahi saadetud kingituseks ning seda ei ole lubatud «niisama maha parseldada».

Pärast 9/11 terroriakti süüdistati Dubaid palju selles, et «terroriraha» liikus läbi sealsete pangandussüsteemide.

Võiks öelda, et selline käitumine iseloomustab väga hästi lääne meedia pealiskaudset suhtumist islamiusku.

Kuigi Kuveit jagab nii piiri kui ka maavarasid Iraagiga, on üldiselt igapäevaelu GCC (Gulf Cooperation Council) riikides rahulik ning kohalik meedia kõlab tunduvalt vähem ähvardavalt.

Sama võib öelda äritemaatikat puudutavate lehtede kohta – kui läänemaailm jutustab GCC riikide suurest rikkusest, mis ähvardab nende firmasid üle võtta, siis kohalikud lehed räägivad hoopis uutest ja huvitavatest investeeringutest riikide enda majandusse.

Dubai juhtide ambitsioonikust ja julgust edasisi arendusprojekte läbi viia iseloomustab ka maailma kõrgeima hoone Burj Dubai ehitamine.

Veel pole küll täpselt teada, kui kõrgeks hoone kujuneb, kuid juba praegu on torn vaatamist väärt, olles ümbritsetud vanaaegset arhitektuuri imiteerivate hoonetega.

Doha

Katari pealinna saabume pärast paaripäevast viibimist Dubais. Lennujaamas on erinevalt Araabia Ühendemiraatidest saabujaid kontrollimas naised.

Katar on oma poliitiliste ja majanduslike ambitsioonide tõttu mõnevõrra liberaalsem ning seeläbi agressiivselt suurendamas naiste tööhõivet, mis islamiriikides muidu veel suhteliselt madal.

Erinevalt Dubaist või Abu Dhabist on tänavapildis tunduvalt rohkem näha rahvuslikke riideid kandvaid kodanikke.

Kiire käik Katari börsihoonesse sooviga kohtuda sealse suurima maakleriga läheb küll mõnevõrra vett vedama, kuid samas annab võimaluse minna uurima arendatavat Katari Pärli.

Tegemist on kunstliku saarega, mis peaks mõne aja pärast pakkuma elamu- ja äripindasid ning seejuures saavad välisriikide kodanikud omandada seal kinnisvara, mis üldiselt ei ole GCC riikides võimalik.

Ehitusplatsi ümbritseb bussipark, kus laiuvad Ameerika filmidest tuntuks saanud kollaste koolibusside read, olles toonud massiliselt töölisi projekti tarvis hommikul kohale, et õhtul nad taas tööstuslinnakusse ööbima viia.

Kogu Doha kesklinn näeb välja nagu ehitusplats, kuid aasta pärast on pilt kindlasti hoopis teistsugune.

Katariga lõppeb meie reis. See linn meelitab oma spordilembuse ning kiire arenguga kohale suurel hulgal turiste ja maailmakodanikke.

Mõni aeg tagasi peeti Kataris 15. Aasia mängud ning riik loodab olla esimene araabia riik, mis aastal 2016 olümpiamängud korraldab.

Huvi araabia riikide vastu on kasvamas. Vahetult enne meid viibisid riigis USA president George Bush, ärilistel eesmärkidel Microsofti juht Bill Gates ja Cisco juht Chambers.

Golfiturniiri pärast oli saabunud Araabia Ühendemiraatidesse Tiger Woods ning diplomaatilistel põhjustel Prantsusmaa ja Filipiinide president.

Ida ja lääs seovad end teineteisega aina rohkem ning araabia riigid asetsevad selle protsessi keskpunktis – neid arenguid on riikide külastajatel kohapeal väga huvitav jälgida.

Kuigi elatustase varieerub erinevates tööstusharudes seinast seina, on lääne inimesel regioonis elu hea – kliima üle võib vaielda, kuid kommunaalteenused, kütus ja tarbekaubad on soodsa hinnaga.

Taksoga saab sealsete kütusehindade juures tõeliselt odavalt sõita ning ühistranspordiga oma pead vaevama ei pea. Restoranis toidulaual olev on aga pigem kallim või sarnase hinnaga kui Eestis.

Turistina tuleb arvestada, et piirkonnas on suuremalt jaolt nelja- kuni viietärnihotellid ning tihtipeale ei ole kerge saada odavamat majutust, kui selleks peaks vajadus olema.