Tasuta eestikeelne opsüsteem - Estobuntu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Fragment veebilehelt estobuntu.org.

FOTO: Postimees.ee

Täna tuli välja vaba tarkvara lipulaeva Linuxi operatsioonisüsteemi Ubuntu uus versioon, punt vabatahtlikke on sellest teinud ka eestikeelse variandi ehk Estobuntu.

Operatsioonisüsteemi tuum on sama kui originaalvariandis, küll aga on mugandatud kujundust, dokumentatsiooni ja pandud juurde Eestis tarvilikud ID-kaardi moodulid.

Sobib igale arvutile

Estobuntu projektijuht Laur Mõtus ütles Postimees.ee`le, et eestikeelset Ubuntut saab paigaldada praktiliselt igale arvutile ja selle saab tasuta alla laadida Estobuntu veebilehelt.

Windowsiga harjunud kasutajale võib Estobuntu alguses veidi võõras tunduda, kuid Mõtuse kinnitusel on kõik kasutajad seni siiski hakkama saanud.

«Esmapilgul näeb Estobuntu ikka teistmoodi välja küll kui tavaline Windows, aga pärast natukest harjumist, et asjad teistmoodi välja näevad, ei ole ükski kasutaja kurtnud et ta hakkama ei saa, rohkem on tulnud kiidusõnu, et ilus ja kiire,» rääkis Mõtus.

«Programmid nagu veebibrauser Firefox ja kontoritarkvara Openoffice on samad nagu Windowsis, nii et tavalise kontoritöö puhul on üleminek eriti kerge.»

Võimaldab kokku hoida

Mõtuse sõnul võtab Estobuntu vähem ressursse ja vähem ruumi kui Windows XP või Vista. Lisaks puuduvad viirused ning tarkvara saab kätte ilma rahata.

«Kui me võtame ühe normaalse lauaarvuti, mille riistvara hind on 8000 krooni, siis legaalne Windows selle juurde maksab 1555 krooni, legaalne eestikeelne lihtvariant Office'ist 2450 krooni ja viirusetõrje keskmiselt 400 krooni, mis teeb kokku 4405 krooni ehk üle poole riistvara hinnast,» märkis Mõtus.

«Ma ei väida, et kõik maailma probleemid sellega lahendada saab, küll aga väidan, et on päris palju kodusid ja kontoreid, kus sellega saab märgatavalt raha kokku hoida.»

Maailmas laialt levinud

Näiteks kolis Saksamaa suurlinn München Linuxi platvormile üle 14 000 arvutit, PSA Peugeot Citroen 20 000 töökohta ja 2500 serverit ning Prantsuse Rahvusassamblee 1154 saadikute ja tugipersonali arvutit.

Ka Eesti Tiigrihüppe projektile vastav Gruusia Hirvehüpe täidab Mõtuse andmetel koolid just Linuxil põhinevate arvutitega.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

    Populaarne

    Tagasi üles