Arstid panevad kõigile naistele südamele: kui olete saanud kutse rinnanäärme sõeluuringule, tulge kindlasti kohale! Rinnavähk on naistel vähipaikmetest esikohal.
Naised, tulge rinna sõeluuringule!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rinnavähki haigestumus on suur Ameerikas haigestub sellesse elu jooksul keskmiselt üks naine kaheksast, Euroopas üks kümnest, meil natuke vähem,» ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloog Maret Talk.
Eestis haigestub rinnavähki üle 600 inimese aastas ja iga aastaga see arv paraku suureneb elanikkond vananeb ja koos sellega tõuseb riskivanuses naiste osakaal. Viimase 20 aastaga on rinnavähi esinemissagedus kasvanud üle 50%. «Oluline osa rinnavähi varase diagnostika osas on perearstidel, kel on võimalik jälgida, kas nende nimistu naised on saanud kutse sõeluuringule ja kas nad on seal ka käinud,» ütleb Talk. «Varases staadiumis avastatud rinnavähk on enamasti ravitav.»
Naised muutuvad hoolivamaks
Naistel, kes tunnevad, et rindadega pole kõik korras, kuid venitavad arsti juurde minemisega, leitakse varases järgus rinnavähk paraku harva vaid ligi 20%-l vähijuhtudest. «Kui pöörduda arsti poole alles siis, kui rinnas on tunda suurt tükki, võib kasvaja olla juba organismis levinud,» nendib Talk. «Ja ka siis loodetakse vahel, et ehk kaob see tükk ise ära.»
Rinnavähki haigestumus hakkab suurenema naistel vanuses 4045 eluaastat ja on suurim 5069-aastaste seas. Eestis leitakse sõeluuringul sihtrühmas umbes neli rinnavähijuhtu tuhande naise kohta.
Rootsis alustati sõeluuringu katseprojektidega juba 60ndate lõpus ja seal on sõeluuringud tänapäeval hästi korraldatud, nagu ka Soomes. Neis riikides osaleb uuringus 7080% kutsututest ehk palju rohkem kui Eestis. Siiski on sõeluuringu osalusprotsent meilgi tõusnud 2003. aastal oli see 37%, 2006 ja 2007 aga tuli uuringule juba 4650% kutse saanutest.
«Sellest võib järeldada, et meie naiste informeeritus rinnavähi probleemist on suurenenud,» räägib Talk. «Põhjamaade tasemeni jõudmiseks on aga veel pikk tee minna. Seal on naistel aastakümnete pikkune rinna sõeluuringutel käimise komme, mis kandub edasi emalt tütardele.»
Ühes Rootsis tehtud uuringus võrreldi suremust rinnavähki sõeluuringul osalenud ja mitteosalenud naise seas. Selgus, et esimestel on suremus 42% väiksem. «See näitab, et igast sajast naisest, kes võiksid rinnavähi tõttu surra, jääks uuringul osalemise korral 42 ellu,» nendib radioloog.
«Mitmed muudes maades tehtud uuringud on näidanud suremuse vähenemist tänu sõeluuringule keskmiselt 3035%, ja seegi on hea näitaja. Eesmärk pole ju tegelikult protsent, vaid elulemus!»
Sihtrühma on vaja suurendada
Dokor Talk leiab, et sõeluuringu sihtrühm Eestis peaks olema laiem. Praegu kutsutakse uuringule, s.o kord kahe aasta jooksul mammogramme tegema naised vanuses 5059 eluaastat (alates 2008. aastast juba kuni 63. eluaastani), mil rinnavähi tekkerisk oluliselt suureneb, aga kaugem eesmärk on kaasata sõeluuringusse 4569-aastased.
2008. aastal kutsutakse Tallinnas ja Harjumaal uuringule naisi, kes on sündinud 1948, 1949, 1951, 1952, 1956, 1958, 1946 (osaliselt), (1945).
«Kui rinnavähk avastatakse varases ehk esimeses-teises staadiumis, siis on prognoos elulemusele päris kõrge,» nendib radioloog. «Statistika näitab, et naistest, kellel avastati esimese staadiumi vähk, on viie aasta pärast elus 95%, teises staadiumis avastamise puhul 83%. Levinud haiguse korral on kolmandas staadiumis viie aasta elulemus 48%, neljandas staadiumis vaid 12%.»
Rinnavähi puhul on võimalikud nii kiiresti kasvavad kui ka aeglasemad vormid. Oluline on seegi, millised on vähi mõõtmed avastamisel ehk mida väiksem kolle, seda parem prognoos. Dr Talgi sõnul on kasvaja just nooremate naiste seas pahatihti kiire ja agressiivne. «Ei ole ühte rinnavähki, on eri histoloogiaga vähid, mis näevad välja erinevad ja käituvad erinevalt,» lisab arst.
Regionaalhaigla alustas osalemist rinnavähi sõeluuringu katseprojektides 1996. aastal. Rinnavähi piltdiagnostikaga tegelevad kogenud radioloogid, kellel on hea koostöö ja tagasiside rinnalõikusi tegevate kirurgide, keemiaravi- ja kiiritusraviarstidega ning patoloogidega.
Haiglas tehakse rinnalõikusi ja saab ravi umbes kaks kolmandikku Eestis diagnoositud rinnavähihaigetest. Hiljuti soetatud digitaalne mammograaf ja stereotaktiline biopsiasüsteem, uus ultraheliaparaat ja kompuutertomograaf on loonud tehnoloogilise baasi, mille abil rinnavähi avastamine, leviku hindamine ja raviefekti jälgimine on igati tänapäevasel tasemel.
«Alustasime esimesena Eestis rinnavähi diagnostikas ka magnetuuringuid,» räägib dr Talk, «see meetod võimaldab täpsemalt leida ja hinnata vähikollete arvu ning ravivastust just tihedate rindade korral, kui mammograafia jääb väheinformatiivseks,» sõnab Talk
Nii saab arsti sõnul täpsemalt planeerida rinda säästvaid lõikusi. Ka kõrgema, sh päriliku vähiriskiga nooremad naised oleks tulevikus üks magnetuuringute võimalik sihtrühm.
Esialgu piirab magnetuuringuid aparaadi võimsus. Nukleaarmeditsiini valdkonda kuuluvad n-ö valvurlümfisõlme uuringud on samuti hiljuti kasutusse tulnud meetod, mis aitab planeerida optimaalset rinnalõikust.
Statistika
1999. a haigestus maailmas rinnavähki 900 000 naist
2004. a haigestus maailmas rinnavähki 1 200 000 naist
ELi maades esineb aastas 350 000 uut rinnavähi juhtu ja 130 000 rinnavähi surmajuhtu
Euroopas on naistel vanuses 3564 eluaastat rinnavähk peamine surmapõhjus
Sõeluuringu käigus avastatud rinnavähi vormidest on üle 75% varajases staadiumis