Eestlastele Uus-Meremaa, inglastele New Zealand ja maooridele Aotearoa on maailma kuklapoolel asuv maa, mille õpilasvahetuse korras külastamine on üheks meeldejäävamaks õppe- ja reisikogemuseks.
Seal, kus pika valge pilve maa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus-Meremaale saaks Eestist vaata et otse läbi maakera kaevates. Linnulennult on Tallinnast sinna umbes 17 000 kilomeetrit. Isegi lõunapoolus asub meile lähemal.
Lendamisel tuleb mitu korda ümber istuda ja see tõstab tegeliku distantsi 20 000 lähedale.
Lennureis Uus-Meremaa poole algas Riiast, edasi kulges reis Istanbuli, sealt Dubaisse ja pärast vahemaandumist Sidneys jõudis ta Aotearoasse, mis Uus-Meremaa põlisrahva maooride keelest tõlgituna tähendab pika valge pilve maad.
Legendi järgi sai see oma nime, kui avastajad saarele lähenedes horisondil vastava kujuga pilve nägid.
Uus-Meremaa koosneb kahest suuremast osast ehk Põhjasaarest ja Lõunasaarest ja paistab silma fantastilise ning mitmekesise loodusega. Sealt leiab palme, liivarandu, lumiseid mägesid, kustunud ja tegevvulkaane, fjorde, kuumaveeallikaid, metsi.
Lõunapoolkeral on põhjapoolkeraga võrreldes kõik tagurpidi - aastaajad on vahetuses, põhi tähendab sooja ja lõuna külma ning isegi kraanikausist vee äravoolamisel tekkiv spiraal keerleb teises suunas.
Looduslapsed
Kaks perekonda, kelle juures tuli kümne kuu vältel elada olid justkui kasupered ja nende perede lapsed õed-vennad.
Viimased viis kuud elas ta maooride perekonnas, kus temaga kokku oli kümme liiget.
Elust maooride keskel võiks rääkida lõputult, nimetades põlisrahvast looduslasteks. Erilist muljet avaldasid huulte ja lõua tätoveeringud, mis täitsid mõnes mõttes meikimise ülesannet ja olid n-ö kohustuslikud igale endast vähegi lugupidavale maoorile.
Toitumisharjumused on maooridel tänapäevased - euroopalikud, kuid vahel valmistatakse süüa ka Polüneesiast Uus-Meremaale rännanud põlisrahva kombel, küpsetades liha ja mereande maa sisse kaevatud augus, mis kaetakse mullaga ja mille peal süüdatakse lõke.
Suupisted inimlihast on tänapäeval, tõsi küll, maooride menüüst välja jäänud.
Väga levinud on lambakasvatus. Riigis elab 3,5 miljonit inimest ja 50 miljonit lammast. Lambaliha eksporditakse ja süüakse ka omal maal.
Kuigi maooridel on ajalooliselt omad jumalad, on nad siiski omaks võtnud ka kristlikud kombed. «Pere kõige vanem laps on kõige tähtsam ja vanemaid inimesi tuleb väga austada. Tuppa sisenemisel peab kindlasti jalanõud ära võtma. Vanemat inimest ei tohi kutsuda nimepidi, vaid tuleb öelda tädi või onu,» jutustas ta õhinal. Väga tähtis on laste ristimine.
Huvitav on maooride tervitus, mille juures kõigepealt käteldakse ja seejärel asetatakse käed teineteise õlgadele ning pannakse ninad kokku, siis suletakse silmad ja seistakse nõnda umbes paarkümmend sekundit.
Säärast vana kombe kohast tervitust kasutavad vanemad, ainult maoori keelt kõnelevad mehed, keda inglise keel ja selle tundmine suhteliselt külmaks jätavad.
Maoori matused on midagi, mille kirjeldamiseks jääb tal sõnu lihtsalt väheks.
Kõigepealt peab pere koos kadunukesega magama ühes ruumis viis ööd.
Matustele sõidab kokku kogu suguvõsa, keda tavaliselt on umbes kolmesaja inimese ümber. Kogunenuid toidab leinav pere.
Matuse juurde kuuluvad kindlasti laulmine ja mitu erilist rituaalset toimingut. «Lauldakse üldse väga palju.»
Ta kirjeldas, kuidas Aotearoa kasuisa sõber hukkus välismaal tööl viibides ning et surnukeha koju toimetamiseks kulus nädal aega.
Seejärel pidi hukkunu pere peaaegu nädala ööbima kadunukesega ühes ruumis. Mil moel see võimalik oli, jäigi suureks saladuseks.
Kool nagu suur küla
Koolimaja, Darfield High School, kus ta õppis, erines oluliselt meile harjumuspärasest hoonest. Ehk et see ei olnudki hoone, vaid justkui suur küla, kus õppeklassid asuvad paljudes eraldi seisvates majades, igaühes üks või kaks õpperuumi. Kooli territooriumile jäi ka hulk spordiväljakuid.
Õppeaineid sai, erinevalt meie süsteemist, valida ise. Tema arvates on selline süsteem väga hea, sest õpilane saab pühenduda nendele õppeainetele, millised teda huvitavad ja millega ta ka toime tuleb.
See aga kiirendab oluliselt hea spetsialisti väljakujunemist. Laialdased teadmised on küll head, kuid kas need peavad igas õppeaines nii põhjalikud olema, on tema arvates küsitav.
Üks erilisemaid õppeaineid, mille ta valis, oli n-ö ellujäämise kursus.
Uus-Meremaa mitmekülgse loodusega seonduvad ka inimesele vaenulikud loodusnähtused ja ohtlik keskkond.
Teadaolevalt on nimetatud kursuselgi ette tulnud inimohvreid.
Kursus oli üliraske ning korra tekkis isegi olukord, kus surmamõtted pähe kippusid. Veritsevad käed ja jalad oli aga täiesti tavaline asi.
«Teadsin, millega riskisin, kui kursusest osa võtsin,» ütles ta ja lisas, et mis ei tapa, pidavat tugevaks tegema.
Mis üldist õppetöö taset puudutab, siis pidi ta tõdema, et oli aastaga oma siinsetest eakaaslastest oluliselt maha jäänud ning peab nüüd kõvasti pingutama, et teistele õpilastele järele jõuda.
Lihtsad inimesed
Maoorid on avatud ning seltsivad inimesed, kes ei pea paljuks tervitada isegi neile võõraid, sest tere ei kohusta ju millekski, kuid jätab endast maha hea ja sooja jälje.
Suhtlemisel on maoorid vabad nii väljaspool kodu kui koduses ringis. Eriti vahva oli tema arvates see, et magati seal, kus juhtus. Iseäranis torkas kummaline komme silma just väikeste laste puhul - kus aga silm kinni vajus, seal nad magasid, olenemata kohast, kus parasjagu olid. Ja keegi ei seganud jõnglase unenägemist.
Euroopalike saledusstandarditega harjunule torkas kõikjal silma maoori naiste ilmselt rämpstoidust tingitud ülemäärane täidlus, mis aga mehi sugugi ei heidutanud. Küllap hindavad maoori mehed naiste juures rohkem nende sisemist ilu kui väliseid omadusi.
Aastaga jõudsid Uus-Meremaa kasuvanemad ja õed ning vennad talle nõnda omaseks saada, et neiu lubas neid kindlasti tulevikus külastada.
Haavatav majandus ja rikkalik kultuur
Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20 protsenti eksporditakse (võrdluseks Inglismaal 21 protsenti, Soomes 49 protsenti ja Belgias 83 protsenti).
See teeb Uus-Meremaa iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral.
Põhilised ekspordi tööstusharud on põllumajandus, aiandus, kalapüük ja kalatööstus ning metsandus, mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist.
Nüüdisaegsel Uus-Meremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, oti, iiri ja maoori kultuur, sealhulgas on mõjutusi ka polüneesia kultuurist (kaasa arvatud Samoa, Tonga, Tahiti ja Havai).
Samuti on mõjutanud Uus-Meremaa kultuuripärandit Lõuna-Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kamboda ja Vietnami) ning Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuurid.
Kuigi põhiline sisseränne oli Inglismaalt, tuli palju rahvast ka otimaalt koos varasemate Briti asustajate ja oma kultuuri elementidega.
Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui otimaal.
Tänu püsivale sisserändele Inglismaalt ja sellele, et paljud noored uusmeremaalased veedavad aega Inglismaal, saamaks mitmesuguseid «ülemerelisi kogemusi», säilib kultuuriline ühendus Uus-Meremaa ja Inglismaa vahel.
Seetõttu levib riigis ka tavapärane inglise keel.