Rahaga ümber käima õpitakse koolis

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohila gümnaasiumi tüdrukud Marianne (paremal)  ja Anni-Brit kinnitasid, et on laenamise teemaga koolis kokku puutunud vaid matemaatikatunnis, kus tuli rehkendada intresse.
Kohila gümnaasiumi tüdrukud Marianne (paremal) ja Anni-Brit kinnitasid, et on laenamise teemaga koolis kokku puutunud vaid matemaatikatunnis, kus tuli rehkendada intresse. Foto: Mihkel Maripuu

Nii tarbijakaitseameti kui ka võlanõustajate poole pöördub üha rohkem laenudega hätta sattunud inimesi, kes pole lepingule alla kirjutades täpselt aru saanud, millised kohustused sellega kaasnevad. Koolides juurutatav tarbijaharidus peaks aitama probleemi tulevikus ennetada.



Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe sõnul on pea igal tema poole pöörduval raskustesse sattunul üks või mitu kiirlaenu kaelas. Enamasti pole niisugused inimesed laenulepingut sõlmides tutvunud selle tingimustega.

Nii peab Silver-Schöbe oluliseks tarbijaharidust, mida on jõudumööda hakatud koolis andma. Haridusministeeriumi andmetel pööratakse praegu tarbijaharidusele peamiselt tähelepanu ühiskonnaõpetuse raames ning näiteks 7.–9. klassis käsitletakse teemasid nagu rikkus ja vaesus, peremajandus, karjäär ja toimetulek, tarbijakaitse ja tarbijakäitumine.

Lisaks õpetatakse mõnes koolis valikainena majandust, säästlikku majandamist aga käsitletakse ka kodundustundides. Põhjalikuma tarbijahariduse juurutamise nimel näevad aga praegu vaeva mitmed organisatsioonid: finantsinspektsioon, MTÜ Headest ja Euroopa Komisjon oma tarbijahariduse projektiga Dolceta.

Viimane tähendab veebipõhist õppematerjali, mis hõlmab tarbija õigusi, finantsteenuste temaatikat, tarbija ohutust, säästvat tarbimist. Üks koolitundides kasutamiseks mõeldud osa õpetab näiteks, kuidas koostada eelarvet, mis on kindlustus ja laen.

Võrdlevad laenuintresse

Dolceta keskkonda on oma tundides kasutanud Gustav Adolfi gümnaasiumi matemaatika ja majandusõpetuse õpetaja Riina Timmermann, kes osaleb ka ise nende õppematerjalide koostamises.

Praegu koostab Timmermann tunnikava, mis puudutab laenamist, kiirlaene ja SMS-laene. Õpilaste ülesandeks oleks võrrelda kiirlaenufirmade pakkumisi ja arvutada välja laenude aastaintress. «Kui nad saavad sellest aru, et see on nii suur, siis nad kindlasti mõistavad ja räägivad kodus,» märkis Timmermann.

Praeguses Eesti ühiskonnas laenamisega üles kerkinud probleemid tulevad Timmermanni sõnul enamasti jutuks seoses meedias kajastatuga. Näiteks vaatavad õpilased saadet «Võlast vabaks» ja arutlevad tunnis valede rahaliste otsuste üle.

Lisaks Euroopa Komisjonile tegeleb tarbijahariduse juurutamisega finantsinspektsioon. Inspektsiooni tarbijahariduse projektijuhi Leonore Riitsalu sõnul räägitakse ideed läbi ühiskonnaõpetuse ja matemaatika õpetajatega ning eelmise aasta lõpus said esitatud ka konkreetsed ettepanekud ja näidisülesanded 6. ja 9. klassi ühiskonnaõpetuse tarvis.

Uus õppekava

Hugo Treffneri gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Aare Ristikivi sõnul eeldatakse gümnaasiumiastmes, et õpilane tuleb toime isikliku eelarve koostamisega ning teab, millised maksud lähevad maha brutopalgast, kuid näiteks laenudega seonduvat õppekavas ei ole.

«Sel ajal ilmselt ei olnud see ka nii oluline teema. Küll aga usun tänapäeval juba, et kõikides koolides vähemal või rohkemal määral ikkagi räägitakse laenudest,» märkis Ristikivi.

Uue õppekava väljatöötamisel on ühiskonnaõpetuse õpetaja sõnul arvesse võetud, et suur osa õpilasi ei pruugi pärast 9. klassi gümnaasiumi minna. Nii tuleb teadlikku tarbijat kasvatada juba põhikoolis.

Euroopa päevik

MTÜ Headest levitab koostöös Euroopa Komisjoni ja tarbijakaitseametiga juba viis aastat Euroopa päevikut, mis sisaldab infot Euroopa Liidu, kaubanduse, keskonna, tervise, üldiste tarbijaõiguste ning ka erinevate pangakaartide ja laenuvõimaluste kohta.

Seda saavad õpetajad tasuta tellida ning MTÜ juhatuse liikme Epp Adleri sõnul jõuab see aastas umbes 30 000 õpilaseni üle Eesti. Päevikuga tuleb kaasa ka õpetaja raamat, mis sisaldab soovituslikke tunnitegevusi, kuidas kasutada päevikutekste tunnis.

Üks õpetajate lemmikharjutusi on selline, kus õpilastele on antud ühe tudengi eelarve ning nad peavad analüüsima, kuidas vähendada kulusid või suurendada tulusid nii, et tudeng saaks oma võla tagasi maksta. Euroopa päevik on Adleri sõnul populaarne nii tava- kui täiskasvanute gümnaasiumites ja kutsekoolides.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles