Kuido Paimla esimene saak kaalus umbes 50 kilo, mida oli tema ütlust mööda vähe, kuid iga korjega kogused suurenevad. Lepingu järgi peab Paimla Põltsamaa Felixisse viima umbes 20 tonni kurke.
Kurgid valmivad erineva kiirusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paimla usub, et tema kurkide kiirema valmimise taga on pikk kasvatuskogemus. Kurkide kasvu võis kiirendada siiski ka asjaolu, et ta istutas nad musta kile peale. «Saak valmib igal aastal hooaja algusest veidi varem,» märkis ta Järva Teatajale.
Hilinemistest pahandust ei tule
Paimla lausus, et kuiv külm kevad ja suve algus mõjutasid kurkide kasvu siiski tuntavalt ja tema taimed veetsid enamiku ajast katteloori all. «Üle-eelmisel aastal seevastu polnud üldse katteloori tarvis,» lisas ta.
Sõrandus elav Marje Tolsting, kes on lubanud Felixile kasvatada 22,5 tonni kurke, kurtis, et taimed põevad siiani. «Ööd pole ka veel päris soojaks läinud,» lisas ta.
Tolstingu meelest aeglustab kurkide kasvu natuke tema elukoht raba lähistel. «Ühel õhtul oli juba kella kümne ajal katteloor jääs,» meenutas ta.
Felixiga mingisugust pahandust kurkide võimaliku hilinemise pärast Tolstingu teada ei tule. Pealegi on ta mõnel aastal saagi ära saatnud hooaja algusest tunduvalt varem. «Pahandust ei tule ka sellest, kui saak on suurem või väiksem, kui on lubatud,» lisas ta.
Sellest, kui saak valmib pisut hiljem, ei juhtu Põltsamaa Felixi ostujuhi Priit Pärsi kinnitust mööda tõepoolest midagi. «Oleme arvestanud, et kurk kasvab looduses,» sõnas ta.
Pärs lausus, et lepingus määratud umbrohutõrje, väetamise, kastmise ja muu hoolduse abil peaks kasvataja saagi kindlasti kätte saama.
«Vääramatu jõu vastu pole meil palju teha, kui ikka loodusõnnetused saagiga omatahtsi ümber käivad, peavad mõlemad pooled oma raskustega hakkama saama,» selgitas ta. «Otseseid lepingutrahve sel puhul me ei rakenda.»
Marje Tolsting alustas kurgiäri kolm aastat tagasi. «Miinimumpalga eest oma autoga tööl käia oli tobe,» sõnas ta.
Esimesel aastal proovis Tolsting müüa kurke Paide ja Koigi tänavatel, kuid sellest mõistlikum ja lihtsam tundus olevat leping Felixiga.
Kurke tuleb kasta iga päev
Miinimumpalga asemel on kurgi- ja 40 tonni kõrvitsa müügi käive hooajal 200 000 krooni ringis. «Mulle meeldib, et saan aega plaanida,» sõnas Tolsting.
Nädalaks perega kurkide juurest eemale suvitama minna ei saa, kuid paar päeva puhkust on täiesti võimalik. «Reedel kõplasin poole kaheteistkümneni öösel ja laupäeva-pühapäeva olime Pärnus rannas,» sõnas ta.
Praegusaja kurgid on Tolstingu meelest palju paremad kui vanasti, sest ei sisalda mõruainet ja koor on märksa õhem. «Külm võib muidugi selle maitse jälle esile kutsuda,» lisas ta.
Et saada häid kurke, soovitas Tolsting taimi iga päev kasta, ka väetamisel on suur tähtsus. «Mina kasutan orgaanilist sõnnikut, aga see ei tähenda, et mineraalset ei tule panna,» ütles ta.
Mõlemad Järvamaa kurgikasvatajad on Felixi tarvis maha pannud veel kõrvitsaid. Paimlal kasvavad kõrvitsad esimest aastat, mistõttu ei osanud ta neid kiita või laita.
Teist aastat kõrvitsaid kasvatav Tolsting teab öelda, et kõrvitsatega on palju lihtsam. «Kogu saagi saab ära korjata ühe korraga, mitte nagu kurkidega, mida tuleb korjata läbi hooaja,» põhjendas ta. «Lisaks sellele kulub rohimisele ja väetamisele vähem aega.»
***
Tänavu loodab Põltsamaa Felix üle Eesti kokku osta 700 tonni kurke ja 1500 tonni kõrvitsaid. Järvamaalt loodab Felix saada üle 30 tonni kurki ja ligi 100 tonni kõrvitsat.
Esimesi kurke hakkab tehas purki panema sel nädalal, selle suve kurke on poest osta sügise algul.