Mõnikord juhtub nii, et aastaid tagasi seina löödud nael enam hästi paigal ei püsi või köögikapil kipuvad nupud küljest kukkuma.
Uue tööriista soetamisel võiks asjatundjaga nõu pidada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii mõnigi on leidnud end olukorras, kus käsi laiutades tuleb nentida, et majas ei leidu haamrit ega naela, muudest peenematest abimeestest rääkimata. Kui tööriistad ongi olemas, oleks hea teada, kuidas neid otstarbepäraselt kasutada, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnu Stokkeri tööriistakeskuse juhataja Taimar Midenbritt ja juhataja asetäitja Kaspar Ojamets nõustusid lahkelt seletama, kuidas soetada koju õige tööriist.
Eesmärk pühitseb tööriista
Inimene, kel on vaja koju tööriist soetada, peaks kindlasti enne läbi mõtlema, mida ta selle riistapuuga teha kavatseb: kas seda kasutatakse vahel harva kodus, kavatsetakse ehitada maja või on tööriist abiks elatise teenimisel, sest tavakasutajale ja professionaalile mõeldud tööriistade hinnad erinevad kordades. Ostusooviga inimesel ei pea olema tööriistadest eelteadmisi, sest poodi tulnule on müüjad alati nõu ja jõuga abiks. Spetsialistiga konsulteerides on kõige lihtsam parima lahenduseni jõuda.
Paljud inimesed on kindlasti mõelnud, et tööriist on tööriist. Kolmesajakroonine trell näeb välja enam-vähem samasugune kui 2000-kroonine. Mis neil ikka suurt vahet on? Tegelikult see päris nii ei ole, välimuselt sarnased tööriistad võivad olla täiesti erinevad. Kallima tööriista tegemiseks on kasutatud materjale, mis on kergemad, ent vastupidavamad. Kvaliteettootja kindlustab enamasti võimsa mootori ning ergonoomiliseks ja kasutajamugavaks disainitud kesta.
Väga suur erinevus tekib akudega tööriistade puhul, sest aku võib laias laastus maksta poole kogu seadme hinnast. Kindlasti on kvaliteetsel töövahendil liitiumaku, mis on igas mõttes parem kui nikkelaku see on kergem, suurema mahutavusega, külmakindlam, seda võib laadida igal aja ning see ei vaja tühjaks laadimist.
Enamasti on liitiumakud varustatud ka koormuskaitsega, mis lülitavad seadme liiga suure koormuse korral välja, säästes omanikku uue tööriista soetamisest või remondist.
Korraline hooldus on pikaealise tööriista ema
Kui läheb suuremaks tööriistakapi uuendamiseks, on kokkuhoiu mõttes mõistlik osta komplekt, kus on kõige vajatavamad tööriistad juba sees. Samal ajal on komplektides alati mingi tööriist, mis võib juba kodus olemas olla või mida ei lähe tarvis. Eraldi ostes saame täpselt need tooted, mida vajame.
Midenbritt soovitab võimaluse korral muretseda tihedamini kasutatavad tööriistad vähemalt keskmisest hinnaklassist, nii on muresid vähem ja töörõõmu jätkub kauemaks.
«Muruniiduk, survepesur, nurklihvija need on keskmisel eramajas elaval eestlasel reeglina olemas, rääkimata lihtsamatest käsitööriistadest,» räägib Midenbritt. «Kui inimesel on käsitööhobi, tahetakse täieliku rahulolu saavutamiseks ka kvaliteetset tööriista,» teab ta kogemusest.
Isegi kvaliteettööriista ostes ei maksa mõelda, et nüüd on olemas surmani kestev abimees, mida saab veel lastelegi pärandada. Tööriist, mida ei hooldata, võib üsna varsti töötamast loobuda. Õnneks ei ole tööriistade hooldamine midagi konti murdvat. Aeg-ajalt tuleks elektrilised käsitööriistad suruõhuga läbi puhuda. «Kõik sõltub ikka töö iseloomust mida tolmusem töö, seda sagedamini seda teha tuleks,» õpetab Ojamets.
«Muruniitjate puhul peaks vähemalt kord aastas vahetama õli ja õhufiltri, murutraktoritel ka õlifiltri. Määrida liikuvad sõlmed, kus see on võimalik. Kes ise ei oska või ei taha käsi määrida, saab alati masinad Stokkerisse hooldusesse tuua, kus meie hooldetehnikud hea meelega ise asja ära teevad,» seletas Ojamets.