Modellism on eatu hobi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mudellennukid
Mudellennukid Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Mudellennundus on hobi, mille pisik saadakse juba esimestes kooliklassides ja mis jääb külge kogu eluks. Ehedad näited elust enesest on Olev Lensment ja Arne Roodus, kes mõlemad on lennukimudelitega tegelnud ligemale kolmkümmend aastat.

Lennukimudeleid on laias laastus kaht tüüpi: koopiamudelid ja nn lennuaparaadid. Koopiamudelid jagunevad veel omakorda raadio kaudu juhitavateks ja lihtsalt vaatamiseks mõeldud mudeliteks, kirjutab Pärnu Postimees.

«Pisikeste koopiamudelite kogumisega ei tegele ma enam ammu,» rääkis Lensment. «Viimased kümme aastat olen tegelnud ainult raadiomodellismiga.»

«Mida vanemaks saame, seda kallimaks mänguasjad lähevad,» naerab Roodus.

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea

Kui asjaga tegelema hakata, on mõistlik alustada päris algusest. Kõige algelisem on loomulikult tuulelohe, mis ammendab end üsna kiiresti, kuid annab aimduse, kuhu edasi minna.

Järgmine samm oleks plaaner. See on justkui purilennuk, mis veetakse üles jõhvi või kummi abil ning millel on ainult kõrgus- ja sabatüür. Plaanerid lendavad üsna kõrgele, 100 meetrit ei ole probleem. Ka on need kõige odavamad. Alla tuhande krooni eest saab plaaneri kindlasti kätte. Edasi tulevad elektri- ja sisepõlemismootoriga lennukid.

Mehed soovitavad noortel mudellennukite huvilistel alustada tehnikamaja lennuringist. «Seal õpetatakse kõik nullist selgeks ja paratamatult on tehnikamaja koht, kus ühel hetkel kõik Pärnu noored ja vanad huvilised kokku saavad,» rääkis Lensment.

Enne keerulisemate, mootoriga lennumasinate kallale asumist on soovitav harjutada simulaatori peal, sest teinekord aitab ühest korrast, et ribadeks sõidetud lennuk võtab asjaga tegelemise isu hoopis ära. Simulaator on nagu arvutimäng, millel on analoogne pult ja mis arvestab üks ühele päris lennukimudeliga. Roodus arvab, et peaaegu kõigil tõsisematel huvilistel on kodus mõni simulaator.

Lennukimudeleid on saadaval väga laias hinnavahemikus. Odavamad on mänguasjapoodides, kallimaid saab soetada Tallinnast Kullo huvikeskusest ja loomulikult Internetist.

Internetist võib leida väga hea asja soodsa hinnaga, kuid sellel alal on paraku nii, et madalam hind tähendab peaaegu alati nigelamat kvaliteeti. Müüakse valmiskomplektegi, kus kõik komponendid on sees ja need on ühe tootja omad. Juba 2000 krooniga saab sellise, et paned kokku ja lendad.

Üldiselt on nii, et üks firma ei tee kõike hästi. Asjaarmastajad ehitavad tavaliselt lennuki ise osadest kokku, vaatavad kvaliteedi ja hinna suhet. Kõik oleneb sellest, mis osa lennukist peab kvaliteetseim olema. Kas peab mootor väga hea olema, et lennuk lendaks kõrgemale, või raadioaparatuur, et oleks võimalikult suur lennuraadius.

«Mul lendas hiljuti kolmemeetrine plaaner raadiusest välja merre. Mõtlesin, et ei lennuta aasta otsa enam midagi, aga toredad kalamehed leidsid selle üles ja sain lennuki tagasi,» meenutab Roodus õnnelikult lõppenud lennuõnnetust.

Reaktiivlennuk saja tuhande eest

Lennukimudelid ei ole mõeldud kogu eluks. Lendamise käigus juhtub ikka õnnetusi, pealegi muutub lennumaterjali «mood» kiiresti. Tuleb uusi mudeleid ja materjale, millest neid ehitatakse. Kvaliteetsed materjalid nagu kevlar, söeriie ja klaasplast on juba üsna tavalised, kuid võivad mudeli hinda tunduvalt kergitada.

Raadio teel juhitavat mudelhelikopterit nimetatakse mudelispordi kuningaks, sest tegu on tõesti väga keerulise ja kalli masinaga, mille juhtimine ei saa üleöö selgeks. Lensment ja Roodus laidavad maha mõtte algajail helikopteri pult kätte võtta – isu alaga tegelda võib väga kiiresti otsa saada, sest need lennuaparaadid on kallid. Kõige pisemad mudelhelikopterid kaaluvad ligikaudu 10 grammi, suurimad 10 kilogrammi. Hinnad ulatuvad poolest tuhandest kroonist viiekümne tuhandeni.

Aga helikopterid ei ole mudelimaailma kõige ekstreemsemad isendid. Sellel troonil istuvad reaktiivmootoriga mudellennukid, mida kasutatakse näiteks Hollywoodi filmitööstuses. Rooduse sõnutsi maksab pruugitud reaktiivmootoriga mudel ligikaudu 100 000 krooni, millest mootori maksumus on 60 000 krooni ringis. «Eestis ei ole selliseid minu teada ühtki, küll on soomlased käinud enda omasid Eestis näitamas,» rääkis ta.

Mudellennundus on harrastus, millega saab tegelda aasta läbi. Tähele tuleb panna seda, et väga suurte külmadega kipub elektroonikale tekkima kondenseerunud vesi, mis võib üsna kulukalt lõppeda. Samuti soovitavad asjatundjad hoida eemale kõrgepingeliinidest, mille elektriväli segab oluliselt lennuki juhtimist, halvemal juhul muutub lennuk juhitamatuks ja alla kukkumine päädib valusa löögiga rahakoti pihta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles