Homne sõit – lihtne nagu iPod

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moodne mobiiltelefon, nagu iPhone, mängib tulevikuauto rakendustes tähtsat osa. Pildil Volkswageni ideeauto Up! ja Apple'i iPhone.
Moodne mobiiltelefon, nagu iPhone, mängib tulevikuauto rakendustes tähtsat osa. Pildil Volkswageni ideeauto Up! ja Apple'i iPhone. Foto: Volkswagen/Apple

Auto ja arvuti – Volkswagen ja Apple: sellest pidi saama tulevikuprojekt. Nüüdseks peatatud. Kuid iCari ideed elavad edasi. Proovime heita pilku 2015. aastasse...

Tahan ülevaadet olukorrast. See 2015. aasta jaanuar on keskmisest külmem, ja mu auto seisab muidugi tänaval, kirjutab Auto Bild Eesti.



Kas akus ikka on energiat? Kui palju kütust on paagis? Ja eelkõige tahan ma muidugi enne töölesõitu kabiini soojaks kütta.



Niisiis valin oma mobiilil lühinumbri. Auto vastab, telefoni ekraanile ilmub menüü. Nii, nüüd tean kõike: aku on korras, paagis 17 liitrit, seisuküte sisse lülitatud...



Põnev asi, see homse päeva auto. Jah, tuleviku jõuallikad vajavad veel pisut – mõni aasta või mõni aastakümme – viimistlemist. Kuid uued kabiinikontseptsioonid, nutikad juhtimisseadmete, kommunikatsiooni ja juhiabiliste lahendused.



Kui energia jäävuse seadusega vastuollu pole vaja minna, siis ideid jätkub. Nagu hele, poolläbipaistev plast iCar-is.



Volkswagen ja Apple alustasid projekti 2007. aastal, kuid külmutasid mõne aja pärast. Aga  ka autotööstuse allhankijad Visteon ja Delphi pakuvad käsitsemise hõlbustamiseks hulgaliselt teravmeelseid ideid.



... Istun autos ja lülitan süüte sisse. Mobiili abil muidugi. Auto lubab mul end käivitada, sest pisike kaamera on mu näo salvestanud ning arvuti kindlaks teinud, et olen üks tema mällu salvestatud kasutajatest.



Mu ees süttib ekraan, mis näitab spido- ja tahhomeetrit. Suurelt, selgelt ja punaselt. Punased valgusdioodid lahvatavad põlema ka lae servades ja uksepolstrites.



Eile jõusaalist koju sõites tundus selline tulevärk mulle päris vastuvõetav, tänasel varahommikul aga sellist sära ei tahaks.



Rooliratta paremale kodarale paigutatud pisikese juhtkangiga panen paika uued seadistused: navigaatori kaarti näidatagu kolmemõõtmelisena, spidomeetri numbrid peaksid olema väiksemad ning kabiinivalgustus üpris tumesinine. Sai tublisti parem.



Käivitan mootori ja liigutan automaatkäigukasti valitsa D-asendisse. Annan ettevaatlikult gaasi ja lasen rooli lahti. Mu auto manööverdab end ise parkimiskohalt välja, jääb taganttulija möödalaskmiseks hetkeks seisma ning ühineb siis liiklusvooluga.



Nüüd jääb minu hooleks roolimine, kuid gaasi- ja piduripedaale pole vaja puudutada. Kiirendamine ja aeglustamine – küll mitte täie jõuga – toimub automaatselt.



Stereokaamerad ja radarid jälgivad liiklust, miski ei jää nende eest varjule. Kui ma ikkagi kavatseksin ohtlikul hetkel rada vahetama hakata, kõlaks kohe hoiatav helisignaal.


Halva nähtavusega ristmik? Pole probleem!



Esimesel ristmikul tuleb paremalt lähenejale teed anda, kuid too tänav on halvasti nähtav. Pole probleem – mu auto vaatab ise ümber nurga. Tuuleklaasile projitseeritud head-up-display (HUD) sisaldab kogu elutähtsat autosõiduinfot.



Vilkuv nool koos sobiva gongilöögiga hoiataksid mind paremalt lähenejast. Järgmisel ristmikul tuleb sõita peateele – kuvarile ilmub tuttav kaheksanurkse märgi kujutis. Auto arvutisüsteem tunneb ja oskab tee äärest leida kõiki liiklusmärke.



Keskkonsooli lülitid ilmuvad eikusagilt



Keskkonsooli pind on hall, sile ja tühi. Kui ma aga parema käe sealt üle libistan, ilmub nähtavale lülitikomplekt. Sama virtuaalsed kui ikoonid arvutiekraanil, töötavad nad ka sama lihtsalt ja kindlalt.



Audioseadme juhtnuppude komplekti abil valin välja laulud, mida täna kuulata soovin. Bluetooth-ühenduse kaudu jõuab MP3-muusika mu mobiiltelefonist auto kõlaritesse. Ekraan mu ees näitab nüüd muusikamenüüd, mõõteriistad ja navigaatori pilt kuvatakse pisikestena.



Meeldiv valgus ja hea muusika – lõõgastunult sõidan edasi. Punaste fooritulede taga loen viimaseid online-uudiseid, mida monitoril sobivalt kokkupakituna näidatakse.



Midagi eriti huvitavat sealt ei leia. Haigutama ajab. Mida auto kabiinikaamera abil kohe märkab ja mulle juhiistme vibratsiooniga märku annab: «Halloo, autojuht, ärge magama jääge!»



Olen juba kiirteele jõudnud, kui tuuleklaasil hakkab vilkuma sõna UMMIK. Kilomeetripikkune, minust 17 kilomeetrit eespool, saan veel teada. See info ei pärine liikluse juhtimiskeskusest – märgatava viivitusega nagu 2008. aastal –, vaid minu ees sõitvatelt autodelt.



Nagu minu sõidukil, on ka teistel pardal raadiojaamad ning autod vahetavad traadita arvutivõrgu kaudu kõiksugu liiklusinfot. Teatatakse libedusest teel, rikkega peatunud autodest, vabadest kohtadest parkimismajades...



Infoahel organiseerub pidevalt uuesti. Ja tehniliselt oskaksid autod ristmikel ka rohelist foorituld tellida, kui ristuvas tänavas parajasti ühtki sõidukit pole. Aga selle legaliseerimisega läheb veel aega. Ametnikud ei kiirusta.



Olengi pärale jõudnud. Kiiremini kui 2008. aastal see ei läinud. Kuid palju pingevabamalt küll.




Nutikate abiliste päralt on tulevik



Ohutu liiklus nõuab täpset ja kõikehõlmavat informatsiooni. Mistõttu tuleb vaid tervitada autode arvutivõrku ühendamise ning uute kommunikatsioonivahendite ja juhi abiseadmete väljatöötamise katseid.



Muidugi pole kõik uued ideed tingimata vajalikud või isegi mõistlikud. Kuid põhimõte on õige: nutikate abimeestega on kergem sõita.




Milline võiks olla auto ja mobiili koostöö?



Piisav ja täpne info on homse liikluse toimimiseks hädavajalik. Kuidas see kõik töötada võiks, uuris Auto Bildi kaastööline Johannes Köbler.



KODUS. Suuremad mugavused: moodne mobiiltelefon, nagu iPhone, mängib kõigis uutes rakendustes tähtsat osa. Mobla abil saab diivanilt tõusmata kontrollida, kas autouksed on lukus...



KODUS ... ning vaadata, kas paagis on piisavalt kütust ning piduri- ja jahutusvedeliku tasemed normis. Isegi rehvirõhkusid näitab iPhone.



AUTOS saab mobiiltelefoni kasutada auto käivitamiseks. Tahavaatepeeglisse monteeritud kaamera tuvastab kõigepealt juhi tema näojoonte järgi.





Kaks konkreetset kabiini-ideed



Autodesse tekib lähiaastatel üha rohkem mugavusfunktsioone, juht hakkab sõidukilt saama üha enam informatsiooni. Kuidas aga kogu nupu- ja infotulva ohjes hoida, mõistlikult grupeerida ja kergestimõistetavalt esitada?



Ameerika autotööstuse suured allhankijad Delphi ja Visteon on esitanud tulevikukabiini kavandid. Delphi integreerib oma kavandisse moodsad mobiiltelefonid nagu iPhone.



Nii saab autoomanik ka kaugelt infot lugeda ja seadmeid sisse-välja lülitada. Info juhile edastamiseks kasutab Delphi peamiselt 31-sentimeetrise diagonaaliga vedelkristallekraani.



See asendab tavapäraseid näidikuid, juht võib «armatuurlauda» oma tahtmist mööda alati ümber kujundada. Tähtsaim info – kiirus, navigaatori juhised, hoiatused – kuvatakse HUD abil tuuleklaasile. Delphi prototüüp keskendub liiklusohutusele.



Kaamera abil jälgib arvuti juhi nägu ning suudab tuvastada väsimust. Kaamerad asendavad ka tahavaatepeegleid, näidates auto taga toimuvat pimedate sektoriteta. Paljusid funktsioone juhitakse pisikeste juhtkangidega roolirattal ja keskkonsoolil.



Elektroonikaspetsialist Visteon rõhutab oma kabiiniprototüübis X-Wave kaht teemat: võrguühendust ja keskkonda. Auto audiosüsteemiga ühenduvad Bluetooth-raadioside kaudu nii iPod või mõni muu MP3-mängija kui ka mobiiltelefon.



Aparaatide jaoks on pesad istmetevahelise käetoe pööratava kaane all. Suuremat osa auto funktsioonidest juhitakse saledalt keskkonsoolilt. Nagu Volvos, näib see vabalt õhus hõljuvat. Ja kannab niinimetatud väljaefektilüliteid.



Kui kasutaja lähendab käe paneelile, süttib lülitite valgustus ning kustub käe eemaldamisel mõne sekundi möödudes taas. Lüliti puudutamisel tunneb sõrm kerget takistust ja kõrv kuuleb tasast klõpsu.



X-Wave-projektis oli Visteonile abiks keemiahiiglane 3M. Temalt pärineb kolmemõõtmelise kujutisega näidikuplokk ning armatuurlauda kattev läbipaistev kile. Selle taga asuvad dekoratiivsed valgusjuhid – plastkaablid, mis valgusdioodide kiiratud valgust edasi juhivad.



Visteon ja Delphi usuvad oma ideede teostatavusse – ja enamgi, mõistlikkusse. Juba 2011. aastast kavatsevad nad mõningaid lahendusi, näiteks 3D-näidikuid, seeriatoodanguna pakkuma hakata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles