Uus VW Golf — palju valgust, vähe varju

Foto: Volkswagen

Kuuenda põlve Golf veereb esmakordselt lavale. Sakslaste rahvuslik uhkus särab uues kujunduses. Auto Bild uuris, mis kena välimuse taga peitub.

Kas tal võiks ehk rambipalavik olla? Läikiva, säravpuhtana seisab uus Golf prožektorivalguses. Peaproov Volkswageni bosside ees on edukalt sooritatud, kõik stseenid suletud uste taga veel viimast korda läbi võetud.

Nüüd viib tee rahvahulkade ette. Tere tulemast Golf nr 6 esimesele avalikule esinemisele!

Kuid läheb veel mõni nädal, enne kui ajakirjanikud ka sõiduproovile lubatakse. Seniks aga saatis Wolfsburg oma tähtsaima mudeli Auto Bildi fotostuudiosse esimesele läbikatsumisele. Siin ta nüüd seisab, näides võimsate lampide teravas valguses pisut higistavat.

Tosin prožektorit koguvõimsusega 18 000 vatti sihivad igat plekiserva, igat vuuki ja igat detaili. Pole ime, kui keegi niimoodi rambipalaviku saab…

Pabinaks oleks igatahes põhjust. Esskätt just ülikõrgete ootuste tõttu. Golf peab lihtsalt täiuslik olema.

Selle nõudmisega esinevad esmajoones uue auto üle rõõmustavad Volkswageni kliendid, kuid ka VW juhatus, kes ometigi kirjutab ette lühemaid väljatöötamisaegu, karmistab kasuminõudeid – ja lubab ikkagi paremat kvaliteeti. Kokkuvõttes: edu on uude Golfi sisse kirjutatud.

Kuid ülesannet ei tee viimane teadmine sugugi lihtsamaks. Eks ole Golf V ju isegi äärmiselt küps mudel – ja selliseid on raske muuta veel paremaks. Järeltulija peab vanast autost kõik hea üle võtma ja lisaks veel terve hulga uut pakkuma.

Golf VI elab vaid neli aastat

Eesmärgid pole sugugi kergesti ühitatavad, ja mõned kriitikud näevadki kuuendas Golfis vaid viienda tõsisemat mudelivärskendust.

Värske vöör, uus ahter, teravamad kandid – ja olevatki kõik, sest päris uus Golf on alles 2012. aastasse kavandatud. See tähendab, et kuuendale antakse ainult neli aastat. Lühike elu isegi autoskaalal.

Kuid «elusana» laval seistes õhkub temast ikkagi tugevat külgetõmmet. Mis Volkswageni fännide puhul vist lausa maagilise jõu omandab. Kui viies Golf teile meeldis, siis pole raske ka kuuendat armastama hakata.

Välimus

Selgem, puhtam, täpsem: Golf VI võiks Volkswageni kroonikaraamatutesse minna «de’Silva- Golfina», sest Audist Volkswagenisse siirdunud juhtdisaineri Walter de’Silva käekiri on selgelt äratuntav.

Itaallasel on õnnestunud eesmist ülendit lühendada. Selgub, et aastatega ei jää mitte ainult inimesed väiksemaks, ka Golf tõmbub veidi kokku.

Vastupidiselt üldisele suundumusele on auto pikkus kahanenud poole sentimeetri võrra, aga kõrgus koguni viis sentimeetrit. (Mille eest tuleb Volkswagenit eriti kiita, need kuubikujulis-töntsid autod on ammu ära tüüdanud.) Autonina on senisest lamedam, Golfi pilk teravam kui varem.

Uue kujundusega kaitseraud laseb Golfil nüüd lõuga kelmikalt ettepoole suruda. Dünaamilisuses võidab sellega kogu auto esiosa.

Uste alaosas asunud kaitseliistude asemel jookseb nüüd esilaternatest alates terav viik üle ukselinkide tagatuledeni. Viimased on tublisti kitsamaks muutunud ning pöörduvad taas autokülgedele.

Igatahes saab selgeks, et optiline peenhäälestus võib auto olemust tublisti muuta. Golf näib nüüd vähem pontsakana, kerejooned mõjuvad täpsematena. Seni üpris lagedad plekkpaneelid on saanud oma tagasihoidliku, jaheda ja täpse stiili.

Funktsionaalsustki tuleb juurde, näiteks uksekäepidemete asjus. Need tunduvad nüüd vastupidavamatena, ei sooni avamisel enam nii sügavalt peopessa ning annavad sellega oma osa subjektiivse kvaliteedimulje parandamisse.

Siseruum

Volkswagen on lubanud kabiini viimistlusmaterjalide kvaliteeti märgatavalt parandada. «Enam väärtust ilma enamkuludeta,» ütleb kontserni juht Martin Winterkorn. Ja esimese istumisproovi järel võime tõdeda, et VW on sõna pidanud.

Esiteks õnnestus Wolfsburgi konstruktoritel senised väga head istmed veel paremaks teha. Istmepadja suurus, külgtugi, reguleerimisulatus ja käsitsetavus – kõik on nii, kuis peab.

Teiseks vaatab juhile vastu elegantsem armatuurlaud. (Lõpuks ometi) valge näidikuvalgustus, lülitite kroomilustused ja alumiiniumikarva ukselingid – kabiini kvaliteedimulje trügib selgelt A3 mängumaale.

Nupud-hoovad on paremaks läinud nii optiliselt kui ka haptiliselt. Katsudes jätavad nad varasemast kvaliteetsema mulje. Midagi taolist kohtab tavaliselt alles korralikumates keskklassiautodes.

Võtame kas või tulede lüliti. Viiendas Golfis pidime leppima tagasihoidliku plastnupuga, mis pöörates paindus ja üleüldse odava mulje jättis. Golf VI uus lüliti on midagi muud, liigub järgmisse positsiooni soliidse klõpsuga ja on mõnus katsuda.

Ja üldse tekitab kogu kabiin tublisti kallimas autos istumise tunde. Kõik mõjub siin soliidsena, on hästi kokku monteeritud ja – loodetavasti – kauakestev.

Vaid roolisamba kate tundub haprakesena, aga seda pole ka peaaegu näha. Vähem kiitust väärib Golfi pakiruum. Siin pole kahjuks midagi uut.

Tagaistme seljatugesid ositi alla käänates saab esialgsest 350 pagasiliitrist kuni 1305. Kuid seljatoed jäävad pisut kaldu ning jätavad põrandasse kopsaka astme, mis õrnade asjade vedamisel tublisti tüli teeb. Paljud väikeautodki on praegu läbimõeldumalt ja praktilisemalt konstrueeritud.

Varustus

Kehtima jäävad Volkswageni tüüpilised varustustasemed: Trend-, Comfort- ja Highline. Soovi (ja sobiliku rahapaki) olemasolul saate Golfi elektroonilisi abi- ja muidumehi kabiinilaeni täis toppida, nagu see alles hiljuti vaid Phaetonis, Passat CC-s või Touaregis võimalik oli.

Nii võib Golfi ostja lisaks umbes 700 eurot (11 000 krooni) paksvale parkimisrobotile ja 1300 eurot (20 300 krooni) maksvatele ksenoon-kurvilaternatele oma autole ligikaudu 350 euro (5500 krooni) eest tellida ka tagaluugi käepidemest efektselt välja sõitva tagurduskaamera.

Kallimatelt Volkswagenitelt jõuab Golfile ka lasermõõdikuga vahemaatundlik-pidurdusvõimeline tempomaat (ca 1100 eurot/17 000 krooni) ning reguleeritav vedrustus (1000 eurot/15 500 krooni).

Viimane laseb nupuvajutusega valida amortisaatorite jäikust: «mugava», «normaalse» või «sportliku». Turvalisustki pole unustatud, koos põlve-turvapadjaga on nüüdsest iga Golfi pardal seitse turvapatja.

Ning aktiivsed (tagant otsasõidul kaelalülisid kaitsvad) peatoed. Oot, aga hind? «Golf ei lähe kallimaks, vaid odavamaks, sest varustust tuleb ju juurde,» teatab Volkswagen.

Eks midagi sellist öeldakse peaaegu alati, kui uus auto eelkäija jälgedesse veereb. Praegu teame, et 80-hobujõuline kolmeukseline baas-Golf hakkab Saksamaal maksma 16 500 eurot (258 000 krooni).

Mis on praegusest 200 eurot rohkem. Aga, nagu öeldud, on siis pardal ka põlve-turvapadi ja aktiivpeatoed. Baasmudelist alates.

Tehnika

Oktoobri lõpus ostjateni jõudvatele autodele pakutakse esialgu nelja ottomootorit ja kaht uut ühisanumpritse-diislit, kõik võimelised täitma Euro 5 heitgaasinormi. Kuid jõuallikate lähem uurimine heidab uue Golfi seni säravale võidukäigule paar varju.

Räägime kas või kütusekulust. Tänu peenhäälestusele ja kiirematele ülekannetele peab uustulnuk viiendast Golfist küll pool liitrit vähem kulutama, kuid säästu-erimudeleid – mida just Volkswagenilt kui asjatundjalt esmajärjekorras oodata võiks – pole kavas enne 2009. aastat.

Igatahes peaks siis müügile jõudma BlueMotion-diiselauto, mis nõuab sajale kilomeetrile vaid 3,9 liitrit kütust (eritades kilomeetril alla 100 grammi süsinikdioksiidi).

Blue Motion-mudelid tulevad alles 2009. aastal

Seni rahustab VW säästu- ja ökoteadlikke kliente gaasi-Golfiga. Vedelgaasi (LPG, hind Saksamaal 72 eurosenti, Eestis 9.90 krooni liiter) tarbiv 102-hobujõuline mudel peaks müüki tulema 2008. aasta detsembris.

Valguskiir pimeduses, kuigi nõrguke – sest liignime Bifuel kandva Golfi esimeste kuude toodang on juba ette müüdud.

Kütusekulule ei mõju hästi ka uue Golfi kopsakas mass. Meie 160-hobujõulise TSI-mootoriga, seitsmekäigulise DSG-kastiga ja mõnesuguse lisavarustusega fotomodell veeretas kaalule üle 1,4 tonni. Kergehitusega siin vist tegemist pole.

Kuid Volkswagen ongi suuremat tähelepanu pööranud mugavuse kasvatamisele. Põhjalikum mürasummutus hõlmab nii uut tulemüüripolstrit kui ka rattakoobaste isolatsiooni, rääkimata helineelavast kilest tuuleklaasis.

Ning esi- ja tagasilla õõtshoobade parendatud ehitusega liigendid peaksid kere veel paremini vedrustusest isoleerima.

Tehnilised andmed

VW Golf 1.4 TSI DSG

Ottomootor: R4, kompressor + turbo, ees põiki • 4 klappi silindris • töömaht 1390 cm3 • võimsus 118 kW (160 hj) @ 5800 p/min • pöördemoment 240 Nm @ 2000 p/min • 7-käiguline kahe siduriga DSG-käigukast • esivedu • ketaspidurid, ees ventileeritavad • pikkus/laius/kõrgus 4296/1786/1464 mm • telgede vahe 2574 mm • tühimass 1361 kg • kandevõime 499 kg • haagise mass piduritega/ilma 1400/680 kg • pakiruum 350–1305 l • kütusepaak 55 l • aeg 0–100 km/h 8,0 s • tippkiirus 220 km/h • keskmine kütusekulu (EL-i normi järgi) 6,0 l B95/100 km • CO2 pääst 139 g/km.

Hind ca 25 000 eurot (390 000 krooni).

Kokkuvõte

Progress või mudelivärskendus? Teame, et iga uue Golfi esitlusel on erinevused eelkäijast üsna tagasihoidlikuks jäänud. Ei mingit radikaalselt uut kujundust. Volkswageni moekunstnikud on Walter de’Silva juhatusel tuttavatele joontele vaid tublisti vürtsi lisanud.

Erinevalt VW Golf IV (de’Silva sõnul «viimase aastakümne kauneima Volkswageni») vahetumisest viienda Golfi vastu mõjub nüüd ligitõmbavana uustulnuk. Tehniline pool jääb kahvatumaks: nii TSI kui ka DSG on juba tuttavad.

Kuhu on plekialune progress jäänud? Kus on Blue Motion ja hübriidajam? Moodsamaks ja kaunimaks muudetud kere pidanuks juba turuletulekul, mitte alles 2009. aastast, sisaldama vähemalt üht säästlikku tehnilist maiuspala. Volkswagenilt võiks seda ju oodata. Lausa peaks.