Koeraomanik peab olema kindlakäeline karja juht

Eve Kruuse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koeraomanik Elo Võõsa viis oma lemmiku treeneri Aivo Oblikase (vasakul) juurde varrukakoolitusele, sest teab, et äärmuslikus olukorras on asjatundlikult koolitatud koer paremini kontrollitav.
Koeraomanik Elo Võõsa viis oma lemmiku treeneri Aivo Oblikase (vasakul) juurde varrukakoolitusele, sest teab, et äärmuslikus olukorras on asjatundlikult koolitatud koer paremini kontrollitav. Foto: Timmo Võõsa

Kaks koera purelevad omavahel. Rihma otsas oleva koera omanik haarab ta endale kaenlasse, keerutab hooga mõlemat koera, kuni lõpuks väiksem teise lõugade vahelt vastu maad prantsatab.

Viisteist aastat koertetreenerina töötanud Aivo Oblikase sõnul puhkevad sedasorti kaklused siis, kui inimesed ei tunne oma kodulooma. Vähe on agressiivseid koeri, kellele ei saa sõnakuulelikkust õpetada, kuid paraku pole omanik sellega sageli lihtsalt tegelenud, lisab asjatundja.



«See, et koerad lahtiselt ringi jooksevad, on lihtsalt nõme, minu koera puhul on küll välistatud, et ta võiks lahti olla või kedagi rünnata,» räägib Oblikas. «Meil räägitakse, et koera ei tohi karistada ega lüüa; talle põhjuseta valu tekitada pole muidugi mõtet, aga samas ei saa koeraga käituda nagu lapsega, vastasel korral tuleb temast monstrum ja tõenäoliselt teeb ta siis, mida tahab.»



Kõige parem on kaklevaid koeri nende lahutamiseks tugevalt ehmatada. Näiteks visata neile vett või haarata tee äärest peotäis liiva või kaigas. «Kui ründav koer on omanikuta ja muu ei aita, läheksin ja tõenäoliselt lööksin teda jalaga,» ütleb Oblikas.



Liiva silma sattumine on koerale muidugi halb, aga alati tuleb mõelda, milline kahju on suurem – kui üks loom tõmbab teisel soolikad välja, on asi veelgi hullem.



Viska vett vahele



Koera võib ehmatada ka see, kui tema peale väga kõva häälega röökida. Lihtsaim viis kaklejate lahutamiseks on aga koerad tagajalgadest lahku tõmmata. Üks koeraomanik tõmbab üht, teine teist koera. Kui juhuslikult mööduv inimene on endas piisavalt kindel, võib temagi appi tulla. Sabast tõmbamise korral võib koer arvata, et seegi on rünne, ja tõmbajat hammustada. Mingil juhul ei tohi haarata looma kaela ega pea lähedalt. Rihma otsas olevaid kaklevaid koeri on lihtne rihma pidi teineteisest eemale tõmmata.



Oblikase sõnul arvavad inimesed ekslikult, et omanikku koer ei hammusta. Tegelikult ei pane koerad kaklemise käigus tähelegi, kes neile vahele läheb. Täiesti võõraid kaklevaid koeri soovitab Oblikas mitte lahutama minna – loomad võivad olla haiged.



Pärast kaklust tuleb koeraga käia kindlasti arsti juures, sest tal võivad olla sisemised vigastused.



Kui keegi saab hammustada, tuleks see võimalusel fikseerida – võtta mõni pealtnägija tunnistajaks ja teha politseile avaldus. Teoreetiliselt on võimalik pöörduda kohtusse ja oma koera ravikulud välja nõuda.



Karjas kehtivad karja reeglid ja koeraomanik on karja juht. Tihtipeale aga ründavad koerad sellepärast, et peavad hoopis ennast karja juhiks. Kodus tuleb luua selline keskkond, kus koer saab aru, et temal seda õigust pole. Uksest väljub ja süüa saab koer pärast peremeest.



Karja juht paika



Kui peremees läheb koju ja koer hüpates tähelepanu lunib, tuleb teda eirata. Loom saab tähelepanu siis, kui peremees heaks arvab. Kui vaatate telekat, koer tuleb teie kõrvale diivanile laiutama ja teil on ebamugav, ei lähe mitte teie mujale istuma, vaid ajate koera ära. Sama tuleb teha siis, kui põrandal pikutav koer teile ette jääb.



Kui teate, et teie koer on agressiivne, kutsuge mõni oma tuttav koeraomanik koos koeraga lähedale, ja kui siis teie koer hakkab teist ründama, tuleb kohe sekkuda, vajadusel talle ka naha peale anda. «Nii on omanik õpetlikus olukorras peremees,» kinnitab Oblikas.



Tänavaküsitlus



Kas teate, mida teha, kui koerad kaklema lähevad?



Kaarin Maandi (38),


emapuhkusel



Ise ma koeraomanik pole ega taha ka olla. Pole sellest vaimustatud. Olen näinud koerte kaklust pealt ja pigem hoian sellest eemale, kui sekkun. Ma natuke pelgan. Põhimõtteliselt võiks ju vahele minna, aga ma ei oska, arvan, et minust poleks kasu. Jalutades peaks koerad ikka rihma otsas olema, aastatega on olukord selles suhtes paremaks ka läinud.



Rein Stolfot (61),


ehitaja



Mu oma koer on korra kaklema läinud. Läksin vahele, haarasin kaelarihmast kinni ja tõmbasin ta ära. Võõraste koerte kaklusesse ma ei sekkuks, neid ma kardan. 



See, kas pargis jalutades on koer rihma otsas või mitte, sõltub koeratõust ja looma tigedusastmest. Õpetatud koer võiks pargis küll vabalt joosta. Peremees teab, kas ta koer läheb teistele kallale või ei.



Stiina Ottender (18),


õpilane



Koertekakluse korral ma küll ei teaks, mida ette võtta. Arvan, et üritaksin kuidagi aidata, kui keegi kõrvalt ütleks, mida teha. Mina arvan, et koer peaks olema rihma otsas. Osa koerte käitumine on nii ettearvamatu.



Sangar-Ülo Kaunissaar (73),


pensionär



Olen koerte kaklust näinud, aga pole sinna ligi läinud, need hammustavad sind ennast ka. Ega seal suurt midagi teha pole. Kaklevate koerte juurest tuleb jalga lasta – ega nad nii väga sõbralikud ei ole. Linnas jalutades peaks koer ikka rihma otsas olema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles