Töövestlust võta kui oskuste avalikku väljapakkumist

Personaliotsingufirma Fontes konsultant Sulev Kraam soovitab igal inimesel tähtsaks tööintervjuuks valmistudes heita pilk mõnda heasse raamatusse. Näiteks võib abi olla Margaret J. Wheatley raamatus «Pöördudes üksteise poole» läbivalt kõlavast sõnumist, mis ütleb, et mõttekad kõnelused võivad märgatavalt muuta sinu maailma. Foto: Mihkel Maripuu

Selleks et osata tööintervjuul oma häid omadusi rõhutada ja esile tuua, pead teadma, mida su potentsiaalne tulevane tööandja tegelikult vajab. Seetõttu maksab vestluseks hoolega valmistuda.

Tööintervjuu on sisuliselt müügiesitlus, mille käigus intervjueerija püüab teada saada, kas inimene sobib pakutavale ametikohale, ja kandidaat peab tõestama, et ta väga soovib seda kohta ja ka sobib just seda tööd tegema, räägib personaliotsingufirma Fontes konsultant Sulev Kraam.

Töövestluse edukus sõltub peamiselt sellest, kui hästi oskad oma senist töökogemust ja motivatsiooni kirjeldada. Kindlasti on oluline välja tuua just selle ametikohaga seonduvad tegevused, mis CVd lugedes ei pruugi silma jääda. Hea on rääkida täpselt ja detailselt, aga mitte liiga pikalt.

Näita, et oled huvitatud

Suurim oht mööda panna varitseb siis, kui sa ei viitsi endale selgeks teha ametikoha profiili, ettevõtte tausta ja tegevusalasid, ei vaevu koostama motivatsioonikirja või ette valmistama küsimusi, võttes selle asemel kaasa lakoonilise, mittemidagiütleva, igale ametikohale sobiva CV.

See näitab intervjueerijale ainult ühte – sa pole sellest ametikohast tegelikult huvitatud. Küsimused, mille peale tasuks enne intervjuud mõelda, on: miks ma sinna lähen, mida seal täpselt teen ja mida loodan saavutada. Seda olenemata töökohast, kuhu kandideerid.

Töövestlust peab võtma kui igat muud ärikohtumist. Näiteks hilinemine, ebasobiv riietus, lodev kehahoiak, liialt kodune käitumine – sealhulgas näiteks telefoniga vestlemine intervjuu ajal – ei räägi küll palju sinu ametialasest võimekusest, küll aga annavad selgeid signaale sinu isiksuse kohta, mis sageli saab otsustamisel saatuslikuks.

Ehmatavalt võib mõjuda, kui kohapeal ilmneb, et intervjueerijaid on ühe inimese asemel mitu, ehk koguni kuus-seitse. Sel juhul on korrektne, kui intervjuu alguses selgitatakse sulle, kes on küsitlejad ning mida ja mis järjekorras nad sinult teada tahavad. Kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, et küsitakse suvalisi asju suvalises järjekorras.

Kõige tähtsam on säilitada kannatlik meel ning tuletada endale meelde, et küsitlejate lõppeesmärk on enamasti siiski kedagi tööle võtta, mitte endale vaenlasi tekitada. Kindlasti tasub keeruliste või pikkade küsimuste korral enne vastamist tagasi peegeldada, näiteks stiilis «Teie küsimus oli, et...».

See annab sulle lisaaega intervjuuvastuse formuleerimiseks, vastaspoolele aga võimaluse küsimust vajadusel täpsustada. Samuti kuulevad teised küsitlejad küsimust veel kord ning väheneb ka tõenäosus, et pead oma juttu kordama.

Ettenägelikum uurib juba töövestluse kokkuleppimisel, kes temaga täpselt kohtuvad.

Restoranist kõhutäieta

Kui sind ei kutsuta töövestlusele mitte kontorisse, vaid näiteks restorani, tasub lähtuda eelkõige tervest mõistusest ja sellest, milline on suhe intervjueerija(te)ga.

Esmakordsel kohtumisel tasub eeldada, et kui tehakse ettepanek kohtumisel midagi süüa-juua, maksab igaüks ise enda eest. Kui kutsuja soovib välja teha, siis küllap oskab ta seda vajalikul hetkel ka öelda.

Teiseks tasub meeles pidada, et intervjueeritava peamine tegevus on endast rääkida, nii et söömiseks eriti palju aega ei jää. Seepärast on mõistlik tellides piirduda mittealkohoolse joogiga ning vajadusel kõht enne kohtumist täis süüa. Kindlasti tasub kohtumist kokku leppides täpsustada, kuidas üksteist leitakse, ja varustada end vajalike kontaktidega, et mitte jääda piinlikusse olukorda.