130 000 krooni eest saab uue väikeauto, mitte prestiižilooja omanikuks

Fiat Pandal on ruumikam salong, kui väljast vaadates arvata võiks, pealegi võtab vähem kütust kui Renault Clio. Foto: Peeter Langovits

Kasu tegi väikeauto ostmist plaanivate lugejate eest ära väikese eeltöö ja uuris, millise auto saab umbes saja tuhande krooniga.  Kindlasti ei pretendeeri siintoodu lõplikule tõele.

Testsõitudeks valisime kolm autot, mille hind oli poodide küsitavast kõige soodsam. Võrdluses toodud hinnad sisaldavad lisaks baashinnale alarmi – ilma selleta ei saa autot liisida –, konditsioneeri ja registreerimistasu. Alla 150 000-kroonise pakkumise saime kolme auto kohta: Fiat Panda, Renault Clio II ja Dacia Logan.

Kahest üsna võrdsete omadustega väikeautost tundus Fiat Panda parem kui Renault Clio II, põhjuseks asjaolu, et Fiat võtab vähem kütust, on ruumikama salongiga ja ka veidi odavam.

Dacia Logan meelitab hea välimusega, aga tema sõiduomadused jäid oodatust kasinamaks.

Eesistuja saab jalgu sirutada

Fiat Panda ja Renault Clio II on nii sõiduomadustelt kui ka disainilt veidi sarnased. Mõlemad on seest suuremad, kui väljast tunduvad, salong on kõrge, nii et ka veidi pikem inimene saab ennast mugavalt tunda, juhi kõrval istujale jagub piisavalt ruumi.

Kuigi Renault’s on istekohti viiele inimesele ja Fiatis neljale, tundus tagaistmel rohkem ruumi olevat hoopiski Fiatis. Kummagi auto salongi ehtimisele pole energiat kulutatud, kõik on äärmuseni napp ja tagasihoidlik.

Renault Clio II võiks oma maadligi kujuga meeldida rohkem ehk inimesele, kes eelistab nii-öelda klassikalisema disainiga autot.

August kiiremini läbi sõites tekkis kummaski autos veidi taburetil istumise tunne, ju on neil siis suhteliselt jäik vedrustus.

Otsekui uuendatud villis

Kiita tasub Fiat Panda head manööverdamisvõimet (ka kõige tillukesemal kõrvaltänaval ei tohiks sellega hätta jääda) ja väga tundlikku rooli, mis tegi juhtimise üsna mugavaks.

Välispeeglid võiksid Pandal olla veidi suuremad. Väikeautole kohaselt on nii Pandal kui ka Cliol pakiruum olemas, aga näiteks suuremate reisikohvrite sinna mahutamisega võib probleeme tekkida.

Tundub, et Fiat Panda sobib inimesele, kellel on sageli rohkem kaassõitjaid, Renault seevastu sellele, kes sõidab autos üksi või kahekesi.

Kui Cliol ja Pandal on luukpära, siis Dacia Logan on se­daan ja erineb kahest eelnimetatust nii välimuse kui ka sõiduomaduste poolest.

Dacia väljanägemine on üldse teistsugune kui väikeautolt eeldaks, tänu sellele jättis auto esmapilgul soliidse mulje ja see kruvis ootused üles.

Sisse istudes ja sõitma hakates tuli aga veidi pettuda. Võrrelda seda autot noorenduskuuri läbinud Vene-aegse villisega pole vist liiast. Jäik vedrustus, mootorimüra kostab tugevalt salongi, sõiduautole omast väga pehmet juhitavust ei tundnud. Ka salong on spartalikult napp, mida omakorda rõhutasid paljud metallivärvi detailid. Tõsi, pakiruum on üsna ruumikas.

Dacia Logan võib rohkem sobida maal elavale-majandavale inimesele, kes saab küllalt soodsalt soetatud autoga lapsed kooli viidud ning ka kõik jahu- ja õunakotid veetud.

Kuigi – mine sa tea, sest poris ja lumes sõitu polnud võimalik proovida.

Fiat

Mark: Fiat

Mudel: Panda 1.1 Active

Võimsus kW: 40

Istekohtade arv: 4

Müügihind: 129 500 kr

Bensiini kulu (L/100 km) 5,7

Hoolduskulud esimesel aastal: 1940

Renault

Mark: Renault

Mudel: Clio II (kolm ust)

Võimsus kW: 43

Istekohtade arv: 5

Müügihind: 143 500 kr

Bensiini kulu (L/100 km) 6,0

Hoolduskulud esimesel aastal: 4459

Dacia

Mark: Dacia

Mudel: Logan

Võimsus kW: 55

Istekohtade arv: 5

Müügihind: 148 500 kr

Bensiini kulu (L/100 km) 6,8

Hoolduskulud esimesel aastal: 3183

Säästlik, aga vähem turvaline

«Autode tehnilisi andmeid koondav, üle Euroopa tuntud andmebaas Autodata ei räägi midagi Fiat Panda puudustest,» ütleb Mait Millert, kes tegeleb OÜs Maitena autode ülevaatustega.

«Ka oma 14 aasta pikkuse töökogemuse põhjal võin öelda, et Fiat Pandaga pole olnud märkimisväärseid probleeme,» lisab ta.

1998. aastal tootma hakatud Renault Clio II kohta toob Autodata Millerti sõnul välja järgmised võimalikud puudused: gaasipedaal liigub natuke raskelt; autot käivitades võib esineda probleeme, sest mootoriruumis asuvale sulavkaitsmete ja mootori juhtrelee alusplaadile võib sattuda vihmavett, see aga aitab kaasa klemmiühenduste oksüdeerumisele; kütuse surve regulaatoril võib esineda halba massiühendust.

Dacia Logani kohta ei anna Autodata Milleri jutu järgi mingit infot. «Ma ise ei oska ka selle auto kohta midagi öelda, sest Loganeid pole meil tehnoülevaatusel käinud,» mainib mees.

Väikeautod on keskkonnasõbralikumad, sest nende väiksem mootor kulutab ka vähem kütust. Nendega on kergem manööverdada ja tänu sellele sobivad väikeautod eriti hästi linnasõiduks. Sobivad noortele peredele, kellel väike eelarve.

«Samas on väikeautod vähem turvalised. Kerge auto teelpüsivus on samuti kehvem kui suuremal ja raskemal,» selgitab Millert. «Tänapäeva autod on küll tehniliselt n-ö palju võimekamad, ökonoomsemad ja turvalisemad, kuid lagunevad kohati kiiremini kui kümne aasta tagused.»

Tänavaküsitlus

Milline peaks olema uhiuue auto hind, et peaksite seda soodsaks?

Merli Tiilen (26),

juhataja

Saja tuhande ringis. Kui on kvaliteetne  ja usaldusväärne auto, siis enne ostmist väga pikalt ei mõtleks. Aga liisingut ei poolda.

Kristjan Kullerkan (25), üliõpilane

Sõltub autost. Hind ja kvaliteet peaks ikka kooskõlas olema. Kui on kvaliteetne pereauto ja natuke alla 300 000, siis hakkaksin mõtlema. Aga odavamate autode seast... 100 000 ja natuke peale.

Siis ka ei saa öelda, et kindlasti ostaksin. Olen pigem nõus maksma rohkem, aga peaasi et oleks kvaliteetne. Kui lähtuda kriteeriumist, et liigub, neli inimest sees ja kõige odavam, siis ostaksin pigem kvaliteetse kasutatud auto.

Kaido Kuusik (65), pensionär

Nii ei saa üldse asja võtta. Selleks peab mingi summa pangas olema. Aga üldiselt 200 000 – 250 000 krooni. Selle eest peaks saama väga korraliku sõiduriista, millega võib ka Eesti oludes igal pool sõita.

Oluline on ökonoomsus, sõiduomadused, mahutavus. Ja muidugi see, kui kallis on teenindus, mis maksavad varuosad. Alati võib olla uhke, et sul on väga kallis auto, aga kas see kõige mõistlikum otsus on, selles pole ma kindel.

Georgi Kesküll (26), agent

Arvan, et miljoni krooni ringis. Usun, et selle raha eest on autol kõik olemas. See peaks olema luksklassi Mercedes, BMV või Audi.

Praegu ma seda muidugi ostma ei läheks, perspektiivis aga küll. Kallis on auto siis, kui see maksab kuskil kaheksa miljonit dollarit.