Ehete ostmine võib olla kui Vene ruleti mängimine

Eesti Proovikoja juhataja Tõnu Tõniste soovitas väärismetallist ehetega probleemide tekkimisel mitte vaielda kauplusega, vaid viia esemed ekspertiisi tegemiseks proovikoja spetsialisti kätte. Foto: Raigo Pajula

Kui lähete endale väärismetallist ehet ostma, uurige väga hoolega sellel olevat proovinumbrit – muud erilist pettasaamise vältimise tagatist polegi.

Naine, kes ei soovinud oma nime lehes avaldada, rääkis Kasule, et ostis  Tallinnas Ülemiste keskuses asuvast kauplusest Galandia Juveel hõbedast käeketi.

Talle öeldi, et pretensiooni on võimalik esitada kahe aasta jooksul, ja anti kaasa väärismetallist ehete kasutamise juhend. Juba esimesel kandmisel läks kett aga puruks ja kukkus käe pealt ära.

Inimene läks ehtega poodi tagasi sooviga, et kett ära parandataks. Algul ütles kaupluse töötaja, et seda ei saa teha, siis ehe ikkagi parandati ja küsiti omanikult selle eest sada krooni.

Ei pruukinud olla hõbe

Järgmisel korral ketti käele pannes sai naine aru, et see hakkab teise koha pealt katki minema. Seekord palus ta poel raha tagasi maksta, kuid Galandia Juveeli esindaja vastas, et nad ei tee seda, kuna omanik on ise süüdi.

Naise elukaaslane oli ostnud samast poest kõrvarõngad, mis müüja väitel olid täishõbedast. Paraku kulusid ehted, millel peal proov 925, kuu ajaga kollaseks.

Rahulolematu tarbija sai käeketi, kõrvarõngaste ja ehte parandamisele kulunud raha, kokku üle 3000 krooni, kätte alles pärast seda, kui oli lubanud pöörduda  tarbijakaitseametisse.

OÜ Galandia Juveel juhataja Aino Ispert ütles Kasule, et kõnealune käevõru hakkas lagunema, sest selle tihvtid tulid välja. «Kõrvarõngad aga muutusid kollaseks sellepärast, et roodiumikiht, millega hõbedat kaetakse, oli liiga õhuke. Kirjutasime sellest tootjale ja viimane tunnistas oma viga,» selgitas Ispert.

Kasu näitas ehete fotosid ekspertidele ja kuulis Eesti Proovikoja juhatajalt Tõnu Tõnistelt järgmist: «Pildi järgi tundub, et need pole üldse väärismetallist ehted, pigem hõbetatud metallehted. Sel juhul on hõbedakiht sealt lihtsalt maha kulunud. Aga foto võib olla petlik, nii et ma ei oska rohkemat öelda.»

Tõniste soovitas inimestel, kellel tekib ehetega probleeme, viia need proovikotta spetsialisti kätte, mitte vaielda kauplusega. «Mõnes kaupluses töötavad inimesed, kes pole saanud asjakohast väljaõpet,» rääkis asjatundja.

Juveelifirma  Aurum juhataja Heli Kuulmani sõnul ei saa hõbe mingil juhul punaseks minna. «Seal on ilmselt tegemist mingi katmise protseduuriga,» lisas ta. Ka Kuulman soovitas sellistel puhkudel proovikoja poole pöörduda: «Kui ehtes on komponente, mis on Euroopa Liidus keelatud, peaks neid müüvale firmale järgnema sanktsioonid.»

Mida teha?

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski ütles, et pole vahet, millise toote inimene ostab, juveeli või jalanõud, õigused on tal ikka samad. Võlaõigusseaduse järgi on inimesel pretensiooni esitamise õigus kahe aasta jooksul pärast ostmist. Probleemi ilmnemisel tuleb kohe kaupluse poole pöörduda, ja muidugi peab ostutšekk alles olema.

Kui suuline pöördumine ei kanna vilja, tuleks Turetski sõnul teha poele kirjalik avaldus. Tarbijakaitseseaduse järgi peab kauplus vastama 15 päeva jooksul. «Kaupluse kohustus on tõendada,  kas tegemist on tootmisveaga või mitte,» rääkis Turetski.

«Seadus ei ütle, et peab olema tehtud ekspertiis, aga tarbijale peab kirjalikult vastama. Tootmisvea korral on tarbijal õigus nõuda kas toote parandamist, asendamist või raha tagasi maksmist.»

Kui inimene pole poe vastusega nõus, võib ta pöörduda tarbijakaitseametisse.

Mida peaks aga tegema inimene, kes läheb juveelipoodi ehteid ostma, et mitte saada ebakvaliteetset kaupa?

Tõniste ütles, et kõigil väärismetallist toodetel on peal proovimärgistus, mida ostjal tasuks kas või luubi abil ise kontrollida.

«Ma ei usu, et juveelikauplused tahtlikult kedagi petavad,» lisas ta. «Aga kui ehetega siiski probleeme tekib, tuleb pöörduda eksperdi poole.»

Tänavaküsitlus

Kas teile on müüdud ebakvaliteetset kaupa?

Jelena Tuhkanen (25),

üliõpilane

On juhtunud. Ostsin lapsevankri, öeldi, et pretensioone võib esitada kolme aasta jooksul. Üheksa kuu pärast läks üks detail katki. Soovisime vankrit tagasi anda, aga ei võetud, sest siis selgus, et just sellele osale kolmeaastane garantii ei kehti. Hiljuti ostsin raadiotelefoni ja müüja kinnitas, et selles on ka automaatvastaja. Kodus aga selgus, et automaatvastajat selles telefonis pole.

Viisin telefoni tagasi, aga mulle öeldi, et müüja andis õiget infot, aga mina sain temast valesti aru. Tegin avalduse tarbijakaitseametile ja asi lõppes sellega, et sain uue telefoni. Mul oli tunnistaja, kes kinnitas, et ma soovisin poes just automaatvastajaga telefoni.

Kalev Petti (55),

firmajuht

Toidukaubaga on küll nii juhtunud, tööstuskauba osas praegu kohe midagi ei meenu. Mis ma ikka selle riknenud toiduga muud tegin, kui ära viskasin. Poodi tagasi oma õigust nõudma pole läinud. Kui kohe poes avastaks, siis küll, aga see tagasiminemine on veel omaette vaev.

Mulle meeldib, kui inimesed on põhimõttekindlad ja sellist asja teevad, aga ise olen natuke liiga mugav. Kui mulle satuks aga ebakvaliteetne tööstuskaup, siis raudselt ei lepiks sellega.

Nadežda Selger (30),

kraanajuht

Kord oli salat hapu, viisin selle poodi tagasi. Nemad muidugi vastasid, et see ei saa võimalik olla, et neil on kõik värske. Raha ma tagasi ei tahtnud. Nüüd käin teises poes.

Seda, et oleksin mittekorras tööstuskaupa saanud, pole õnneks juhtunud. Päris kindlasti ei peaks inimesed ebakvaliteetse kaubaga leppima. Oma raha eest ostad ju, miks siis ei peaks oma õigust nõudma.

Olga Kerna (54),

projektijuht

Ma arvan, et ei ole. Toidukaupade puhul olen ise hoolega silte jälginud.

Sageli on nii, et näiteks vanemad leivad tõstetakse riiulil pealepoole, aga kuna mina jälgin hoolega kuupäevi, siis võtan altpoolt värskemaid.

Kui juhtuksin ostma riknenud kaupa, poleks mul aega minna sellepärast õiendama. Kallima tööstuskauba viiksin aga kindlasti tagasi.

Martin Merimaa (18),

õpilane

Ikka on. Ühe kaupluse soojaletist müüdi mulle halvaks läinud toitu. Kui selle tagasi viisin, läksin algul soojaleti äärde ja sealt öeldi, et pole sel toidul viga midagi. Siis läksin infoletti, sealt öeldi, et on ikka küll riknenud. Sain  raha tagasi. Uuesti samast letist ei julgenud toitu võtta.