Suvilaomanik jäi kimpu tühisõidu arvetega

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prügivedu.
Prügivedu. Foto: Elmo Riig

Viimsi vallas suvekodu omav Urmas Laanemets jäi hätta prügifirma tühisõidu arvetega, püüdes asjatult selgitada, et ei ela antud krundil. AS Eesti Keskkonnateenused soovitab kliendil pöörduda omavalitsusse.

Käesoleva aasta maikuus võitis Eesti Keskkonnateenused prügiveokonkursi Viimsi vallas. Laanemets meenutab, et kõigile kinnistu omanikele saadeti laiali vastav info koos Keskkonnateenuste lepinguga.

«Ma teavitasin Keskkonnateenuseid, et ma ei ela antud kohas ja mul ei teki seega prügi ning sellest johtuvalt ei vaja ma nende teenust – seega ei pea ma vajalikuks lepingut sõlmida,» kurtis Randvere küla elanik Laanemets.

Vaatamata palvele väljastas prügifirma talle arve, kus oli kirjas osutatud teenusena «tühisõit» summas 3,60 eurot. Mees pöördus ettevõtte poole ja palus arve annulleerida.

«Kahjuks olen saanud vastuseks vastuseid, milles puudub vastus. Nad tahavad raha kasseerida sõltumata sellest, kas on leping või mitte,» arvas Laanemets ja lisas: «Hetkel tulevad arved edasi ja mina neid ei maksa.»

Tuleb pöörduda omavalitsusse

Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude rääkis, et Eestis kehtestati jäätmeseadusega korraldatud jäätmevedu juba alates 1. jaanuarist 2005. «Korraldatud jäätmeveo põhiprintsiip on, et territooriumil, kus jäätmevedu on korraldatud, on kõik jäätmevaldajad liidetud kohustusliku jäätmeveoga. Ei ole oluline, kas klient on selleks tahet avaldanud või mitte, ei ole oluline, kas kliendil on sõlmitud kirjalik leping või mitte, ta on liidetud jäätmeveoga jäätmeseaduse alusel,» selgitas ta.

Luude möönis, et seadus kehtestab ka erandid, mis juhul võib kliendi kohustuslikust jäätmeveost vabastada. Selleks erandiks ongi olukord, kui kinnistul puudub elutegevus, st seda ei kasutata. «Selleks, et seda erandit kasutada, on jäätmeseadus ette näinud regulatsiooni. Nimelt peab sellise kinnistu omanik pöörduma omavalitsusse, täitma ära vastava avalduse, omavalitsus kontrollib üle asjaolud ja kui avaldus on põhjendatud, siis see rahuldatakse,» ütles Luude.

Vabastamisotsusesse kirjutatakse Luude sõnul, mis kuupäevast vabastus algab ja mis kuupäevani see kehtib. Selle korralduse koopia edastab omavalitsus ka piirkonnas tegutsevale jäätmevedajale, kes lõpetab vabastatud kinnistul jäätmeveo. «Kui jäätmevedaja pole sellist korraldust omavalitsusest saanud, siis on jäätmevedaja kohustatud sellele kinnistule sõitma ja kui talle siis prügi üle ei anta, siis esitatakse kliendile kohalesõidu eest tühisõiduarve,» lausus ta.

«Mitmed kliendid arvavad, et kui nad sõimavad jäätmevedaja klienditeenindajaid, kaebavad ajakirjandusse ja kohtusse või kuhu iganes, et siis neile enam arveid ei esitata. Seadus näeb ette siiski eelkirjeldatud protseduuri, mida on tarvis teha juhul, kui kinnistul ei elata,» märkis juhatuse liige.

Luude nentis, et kõike eelnevat on ka antud kliendile korduvalt selgitatud. «Nii kaua, kui omavalitsus ei ole kliendile väljastanud kehtivat vabastust jäätmeveost, oleme meie kohustatud teenust osutama ja selle eest esitame kliendile ka arve. Meie soovitus kliendile on pöörduda Viimsi vallavalitsusse ja taotleda jäätmeveost vabastus,» soovitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles