Lugeja küsib: miks on uued kergliiklusteed selgelt reguleerimata?

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemiste liiklussõlme ehitustööde käigus rajatud Järvevana tee kergliiklustee.
Ülemiste liiklussõlme ehitustööde käigus rajatud Järvevana tee kergliiklustee. Foto: Andres Haabu / Postimees

Tallinncity lugeja juhtis tähelepanu teekattemärgistustele, mis ei anna selgust, kummal pool teed peaks liiklema jalakäija, kummal pool jalgrattur.

«Miks mõnedel teedel on jalgratturi märk ja jalakäija märk üks ühel ja teine teisel pool pidevat joont? Mõned näited samasugusest märgistusest on aga seesugused, kus tähised on üksteise all ja jääb selgusetuks, kumb liikleja kummal pool liikuma peab. Kas nende märgistuste puhul, kus jalgratturi ja jalakäija märk on asfaldil üksteise all, kehtib mingi reegel? Nii on sageli jalakäijad mõlemal pool pidevat joont ning tekib ohtlikke olukordi,» kirjutas lugeja.

Vastab Tallinna linnavalitsuse kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg:

«Transpordiametist saadud informatsiooni kohaselt on need teekattemärgistused, kus jalgrattur ja jalakäija on teineteisest eraldatud pideva joonega, minevikust. Uuendatud märgistuste puhul, kus jalgrattur ning jalakäija on üksteise kohal, kehtib kõikidele ühtemoodi «segaliiklus» ning jalgratturid võtavad omaks parempoolse liikluse.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles