«Puhkuse pohmakas» tekitab viha nii töö kui pereelu vastu

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Septembris tuleb paljudel taas töörutiiniga harjuda. Lapsed käivad koolis või lasteaias, ees on palju kohustusi. Mitte kõik ei oota seda rõõmsa kergendusega.

Võis olla, et enne puhkust olid oma eluga väga rahul, kuid pärast selle lõppu tekitab kõik vastumeelsust ja miski pole justkui õige. Tundub, et töö on lootusetult vale, sa ei talu ummikuid ja tööle sõitmist, elukoht teeb tuska ja suhe kisub kiiva. Ekspertide sõnul nimetatakse seda tunnet «puhkusejärgseks pohmeluseks», kirjutab Daily Mail.

«Neli nädalat tagasi arvasin, et mu elus on kõik hästi,» sõnas nõustaja Fiona Harrold. «Nüüd pakin asju, et välismaale elama minna. Mul ei olnud varem mingeid kolimisplaane, kuid pärast puhkust olin tujutu ja segaduses. Mõistsin, et pean oma elu täielikult muutma. Vajasin vabadust ja tahtsin minna kuhugi, kus on soojem kliima, kus inimesed on rahulikumad… kus mina oleksin rahulikum,» selgitas Fiona, kes läks elama Ibizale. «See on natuke hirmus, aga ma tean oma südames, et teen õigesti.»

Fiona pole ainus, kes tunneb pärast suvepuhkust, et vajab drastilisi muutusi. Nõustajana on ta märganud, et «puhkusejärgne pohmakas» tabab paljusid. «Inimesed saavad puhkuse ajal mahti oma elu kõrvalt vaadata ja mõistavad, mis neile tegelikult oluline on. Siis peavad nad vana elu juurde naasma ja tekib küsimus: kas see ongi see? September on muutuste aeg, inimesed tahavad oma ellu värskust.»

Kuidas aga aru saada, et vajad tõesti muutust või tegu on kõigest hetkelise madalseisuga, mis peagi möödub?

«Sinu muutus ei pea olema nii radikaalne kui mul,» tõdes Fiona. «Esiteks küsin ma oma klientidelt, mida nad tunneksid, kui nende elu oleks täpselt samasugune kolme aasta pärast. Mõni oleks sellega rahul, sest nende elus on tegelikult kõik hästi. Tuleb vaid pisiasju kohendada.»

Tasub mõelda, kas enesetunne paraneks, kui läheksid näiteks trenni, mõnele põnevale kursusele või tegeleksid vabatahtliku tööga. Kui jah, siis asu tegudele. «Kui sa aga tunned, et kolm aastat samasugust elu on kohutav õudusunenägu, siis on aeg julgus kokku võtta ja asuda oma elu muutma.»

Küsi endalt, mida sa teeksid, kui sa ei kardaks? Või mida sa teeksid siis, kui keegi lubaks, et sul läheb hästi? See aitab selgeks teha, mida tegelikult tahad. Aruta olukorda oma lähedastega ja pane plaan paika.

Fiona sõnul pole mõtet «puhkuse pohmakat» ignoreerida. «Võid seda hiljem valusalt kahetseda,» märkis ta ja lisas, et palju on neid, kes ootavad terve eluaja, et nende unistused täituksid. Alles hilises ead mõistavad nad, et terve elu möödus oodates, et midagi juhtuks. Seda aga ei juhtunud, sest nad ise ei võtnud midagi ette.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles