Kuidas soojendada sügisõhtuid

Andrus Pettai sõnul on sügiseti kümneliitrise ballooniga gaasisoojendi all mõnus istuda, kuid suvel on üheks miinuseks sääsed, mida soojendi ei tõrju.

FOTO: Andres Haabu

Kuigi kalendri järgi kestab veel suvi, on õhtud muutunud üsna jahedaks ja terrassil mõnusalt aja veetmiseks on tarvis appi võtta küttekehad. Lisaks gaasisoojenditele ilmub inimeste koduaedadesse järjest enam ka halogeen- ja infrapuna-soojuskiirgureid.

Soojuskiirgur eraldab infrapunakiirgust sellise intensiivsusega, et vaatamata ümbritseva õhu madalamale temperatuurile levib soojus inimeste ja pindadeni kuni nelja meetri kaugusel. Seetõttu saab neid kasutada sise- ja välistingimustes, kus ümbritseva õhu temperatuur on 5–15 kraadi madalam kui kiirguri soojendatav piirkond. Kiirguri sisselülitamisel on soojus kohe tuntav.

Soojuskiirgureid importiva firma Airvitamin Grupi müügijuhi Janno Puusaagi sõnul on kiirgurite eeliseks see, et enamasti kasutatakse neid just jahedates tingimustes, seega ei ole tarvis eel- ega järelkütmist. Ehk nii õues, aiamajas, garaažis kui ka saunas saab arvestada ainult nende tundidega, mida seal viibimiseks ja kiirguri kasutamiseks kulutatakse. Mehe sõnul on just see põhiline argument kiirguri kasutamiseks ruumides, kuna küttekulud on nii väiksemad.

Tentest Trade OÜ jae- ja projektimüügijuht Ain Alev nimetas infrapunakiirguri plussidena, et see on kergesti paigaldatav ja kasutatav, eriti just seetõttu, et kiirgurit võib kasutada ka täielikult katusega katmata kohas.

Samas märkis Alev, et igapäevaseks kütmiseks ei ole infrapunasoojendi mõeldud. «See on alternatiiv pakkumaks nii sooja kui ka õdusat valgustust jaheda suve- ja sügisõhtu veetmiseks sõpradega,» sõnas ta.

Odavam kui gaasisoojendi

Puusaagi sõnul on infrapuna- ja halogeensoojuskiirgurite kasutegur keskmiselt 75 protsenti, samas kui balloonigaasiga töötavate põletite kasutegur on tavaliselt alla 30 protsendi. Lisaks on balloonigaas küllalt kallis: kui elektrikiirguri kasutamise maksumus on võimsusest sõltuvalt 13–40 senti tunnis, siis samasuguse soojatunde saamine gaasikiirguritega maksab ühes tunnis umbes neli korda rohkem.

«Inimesed saavad tavaliselt alles siis aru, et gaasisoojendi kasutamine on mitu korda kallim, kui nad on selle endale juba soetanud,» lisas müügijuht.

Soojuskiirguri ostmisel ja paigaldamisel tasub eelkõige arvestada, et lähemal olev kiirgur annab rohkem sooja ja eestpoolt langev soojus meeldivama tunde. Kui kiirgurit on võimalik riputada laua kohale või lakke, soovitab Puusaag valida reguleeritava võimsusega seade ja arvestada, et soojus langeks kõigile eestpoolt.

«Kui ostetakse üks kiirgur, on välistingimustes soovitav osta täisvõimsusega (2,5–3 kilovatti) seade, millel on võimalus võimsust astmeliselt vähendada 1,3–1,8 kilovatini. Sellise seadme kaugus inimestest võiks olla 1–2,5 meetrit,» õpetas Puusaag.

Alev soovitas aga ühe suure ja võimsama kiirguri asemel kahte väiksemat, mis kiirgaksid soojust erinevatest suundadest.

Kui seade valitakse ruumidesse, oleks hea teada, mis võib olla madalaim temperatuur kiirguri kasutamise ajal. Puusaag soovitas kiirguri kasutamiseks vähemalt viie- kuni kümnekraadist temperatuuri. Kui temperatuur on juba nullilähedane, soovitab ta kasutada kahte kiirgurit, et sooja saaksid nii üla- kui ka alakeha.

Pikapeale soojeneb ruumides ka õhk ja soojus tundub kiirgurist suurenevat, kuid Puusaag märkis, et kiirguri võiks valida siiski algtemperatuuri silmas pidades.

«Kui ruum hiljem soojeneb, võib termostaadiga mudelitel valida sobiliku temperatuuri, mil seade end ise välja lülitab, ning võimsusregulaatoriga varustatud mudelitel saab töövõimsust sujuvalt vähendada,» ütles ta.

Puusaagi kinnitusel kasvab elektriliste soojuskiirgurite kasutamise populaarsus nii söögikohtade terrassidel kui ka kodumajapidamistes ning ligi pooled kiirgurid ostetakse just koduseks kasutamiseks.

Alevi sõnul ostetakse Tentestist kodukasutuseks siiski vaid viiendik soojuskiirguritest, ülejäänud lähevad enamasti söögi- ja meelelahutuskohtade väliterrassidele.

Tervist tuleb silmas pidada

Infrapuna-soojuskiirgurid on varustatud sarnaste lampidega, mida kasutatakse ka vastsündinute soojendamiseks. Kuna osal inimestel ei ole soovitatav pikalt päikese käes viibida, on sarnase mõju tõttu ka infrapunakiirgurite puhul sama soovitus.

Puusaag lisas aga, et päikese käes on suurem võimalus üle kuumeneda kui soojuskiirguri ees. «Kiirguri võimsus ei võimalda tekitada sellist efekti kui suvise päikesega kuumal rannal lebades. Kiirguri eesmärk on luua õhtuti või pilves ilmaga sügiskevadise päiksepaiste soojus,» selgitas ta.

Ka Alev märkis, et kuigi infrapunakiirguril on tervisele samasugused positiivsed mõjud nagu infrapunasaunalgi, ei soovitata seda inimestele, kellel on halb kogemus infrapunasaunaga. Samuti ei sobi tema sõnul infrapunakiirgur rasedatele pikemaajaliseks kasutamiseks.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles