Isade Eest: vanemat ei tohi takistada lapsega suhelda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ühendus Isade Eest eestvedaja Kaido Kallikorm koos tütre Säde Liisiga.

FOTO: Peeter Lagovits

Ühendus Isade Eest üks asutajatest Kaido Kallikormi sõnul on mõlemal vanemal õigus ja kohustus oma lapse eest hoolitseda, isegi juhul, kui lapsest lahus elav vanem ei saa parajasti majanduslikel põhjustel elatusraha maksta.


«Raha on asi, millega püütakse teisele kõige rohkem ära teha. Öeldakse, et sa saad alles siis kohtuda, kui maksma hakkad, samas unustatakse sealjuures ära, et lapsele on materiaalse toetusega samavõrd oluline võimalus teisega suhelda,» seletas Kallikorm.

Nagu on vanemal õigus suhelda oma lapsega, on ka lapsel õigus suhelda mõlema oma vanemaga. «Ja täpselt nii, nagu on isal kohustus maksta raha, kui ta ei ela lapsega koos, on tal kohustus lapse eest hoolitseda. Ja samamoodi on kohustus seda mitte takistada,» lisas Kaido Kallikorm.

«Ka olukorras, kus mees ei maksa mitte ühte senti, ei tohi teine pool takistada seda suhtlemist. Kui raha mittemaksmiselt on võimalik raha veel tagantjärele nõuda, siis lapsega suhtlemisel jääb auk sisse ja seda ei taasta hiljem ühegi seaduse või nõudega,» ütles Kallikorm.

Lapsel võib tekkida võõrdumine, millele järgnevad muud probleemid. Ühenduse Isade Eest asutaja viitas uuringutele, et enamasti on ühe vanemaga kasvanud laps emotsionaalselt ebastabiilsem, sellised lapsed on altimad igasugustele kuritegelikele ettevõtmistele ning suhtluses teistega võib tekkida probleeme, kuna puudub hea eeskuju.

«Kui vanemad on vaenulikud, siis see põhjustab lapsele neurootilist hoiakut. Kogu aeg on mingi lahing ümberringi. See ei mõju kellelegi hästi ja laps on selles osas kõige mõjutatavam,» lisas ta.

Kaido Kallikorm soovitab laste eest võitlevatel vanematel või lähedastel asju mitte niisama jätta: «Kui ei õnnestu esimese hooga lahendust leida, siis on paljud loobunud, aga see kindlasti ei ole koht, kus tuleks loobuda. Tuleks mõelda laste peale, kes isadega koosolemist vajavad.»

Kõige rohkem vajatakse abi olukorras, kus on soov suhelda, aga seda takistatakse erinevate võimalustega ning palju uuritakse võimalusi, kuidas asju läbi kohtu õigesti ajada.

«Suhtlemiskord toimib seda paremini, mida süsteemsem ta on ja meie poole pöördutakse küsimustega, milline suhtlemiskord oleks hea erinevas vanuses lastele,» kirjeldab Kallikorm.

Tema sõnul on Ühendus Isade Eest saanud üsna hea dialoogi erinevate ametkondadega ja ka ühiskondlikul tasandil inimesed teavad, et on olemas selline koht, kust neid vastuseid otsida. Enne oli Kallikormi sõnul igaüks oma murega üksi.

«Reaalne probleem on täna selles, et need, kes tahaksid oma lastega suhelda, peavad selle protsessi läbimiseks kulutama väga palju aega, mille jooksul tekibki see n-ö võimalik võõrdumine,» selgitas ta.

Kallikormi sõnul pole suhtlemise puudumist tagantjärele ühelgi moel võimalik lahendada. «Selle pärast peakski ühiskond vaatama sinna suunas, et erinevate seaduste tasandil tehtaks otsus kõigepealt ikkagi inimestest lähtuvalt ja siis tuleksid materiaalsed küsimused. Täna on ikkagi rohkem nii, et kõigepealt raha ja siis vaatame, mis edasi saab,» rääkis Ühendus Isade Eest üks asutajatest.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles